Estonia > The National Archives of Estonia

ERAF.9593

Alma Vaarman - eesti kommunistliku liikumise tegelane, publitsist

1890-1992

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Arhiiv sisaldab Alma Vaarmani eluloolisi dokumente, au- ja tänukirju, diplomeid, õnnitlusi, märkmikke, päevikuid, kirjavahetust, vihikuid väljakirjutustega fondidest koos käsikirjaliste märkmetega, teatrikavasid, trükiseid, fotosid, ühiskondliku tööga ja tema osalusel toimunud ürituste materjale, teiste autorite käsikirju. Alma Vaarmani loomingulise tegevusega seotud materjale: raamatute „Surmast tugevam“, „Vennad Kreuksid ja nende aeg“ ja ilmumata raamatu „Mustad linnud“ käsikirju ja märkmeid, Moskva Lenini kooli lõputöö materjale, artiklite, sõnavõttude, kõnede käsikirju, Alma Vaarmani ja Jaan Krossi raamatu „Proletaarse teatri ajaloost“ materjale.

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

Alma Vaarman sündis 09.10.1902 Tallinnas vasevalaja Hans Vaarmani ja tema abikaasa Sophie Vaarmani (sünd Kritt) kümnelapselises perekonnas.

1914 lõpetas Kaasani algkooli. Astus Kaubanduskooli, kuid majanduslike võimaluste puudumisel katkestas õppingud. Töötas „Revelskije Izvestia“ ja „Kalla“ trükikojas ja kommivabrikus „Rennomees“. Oktoobrirevolutsiooni ajal õppis õhtukoolis.

5.detsembrist 1920 Noorproletaarlaste Ühingu ja 1922.aastast EKP liige. Võttis delegaadina osa 03.septembril 1922 Harjumaal Võisilma talus toimunud ELKNÜ I kongressist ja 24.septembril 1922 toimunud EKP III kongressist. Osales 1922 a toimunud Ülemaalisel ametiühingute II kongressil, kus valiti Eesti Töölisühingute Üldliidu Kesknõukogu.

Alma Vaarman oli aastatel 1922-1923 Töölisühisuse Kesknõukogu ja EKP Tallinna komitee liige.

19.aprillil 1923 a vangistati, kui ta kandideeris Töörahva ühise väerinde Harjumaa kandidaadina II Riigikokku. Mõisteti 1924 a Tallinna sõjaringkonnakohtu poolt 5 aastaks vanglasse, kust vabanes 23.veebruaril 1929. Määrati kolmeks aastaks asumisele, mis tähendas, et piirilinnadest pidi elama vähemalt 25 kilomeetrit eemal. Elas Paides. 1929 a juunis siirdus salaja Nõukogude Liitu ja võttis Leningradis osa EKP Juunipleenumist.

1929-1931 õppis Moskva rahvusvahelises Lenini koolis, kus lõpetas kolm kursust kahe aastaga. 1931 esitas lõputöö teemal „EKP poliitika ja taktika maaküsimuse lahendamisel Eestis 1917-1919 aastail“. Esines ettekandega Kominterni Poola-Balti Ländersekretariaadi istungil Mitzkevic-Kapsukase juhtimisel. Peale seda suundus Krimmi ja sealt naastes heideti EKP st välja. Ennistati 1934 aastal kui eksikombel väljaheidetu.

Kooli tava nõudis nimevahetamist ja nii sai Alma Vaarmanist Elsa Silber, kellena ta osales Profinterni V kongressil 1930 aastal. Seda nime kandis ta kuni 1957 aastani. 1930 aastal abiellus Moskvas Saksamaa Kompartei liikme Walter Knöppfel-Grodeniga. 1932 aasta juulis sündis poeg Villu Silber.

1931-1937 töötas Moskva teedeministeeriumis kaadriinspektorina.

1935-1937 õppis kirjandusinstituudi eriosakonnas. 09.oktoobril 1937 arreteeriti Moskvas rahvusdemokraatia vastu suunatud aktsiooni käigus. Rehabiliteeriti ja 1946 aastal naasis Eestisse. 1946-1950 oli Tallinnas laotööline. 1950-1956 elas Krasnojarski krais väljasaadetuna. 1956-1957 oli Nõmme invaliididekodu majandusjuhataja.

Teenete eest Eesti kommunistlikus liikumises nimetati ta 1957. aastal personaalpensionäriks. ELKNÜ mittekoosseisuline lektor Alma Vaarman valiti ligi neljakümne kooli aupioneeriks, oli „Izvestija“ ühiskondlik korrespondent ja kirjutas ajakirjanduses ja kogumikes mälestusi ning artikleid revolutsionääridest.

1957 ilmus koos Jaan Krossiga raamat „Tallinna proletaarse teatri ajalugu“ I

1960 ilmus raamat „Surmast tugevam“, teine trükk 1975 ja venekeelne 1966.

1972 ilmus raamat „Vennad Kreuksid ja nende aeg“.

Alma Vaarman suri 20.detsembril 1992 aastal ja on maetud Rahumäe kalmistule.

Archival history

Ajalugu

Alma Vaarmani isikuarhiiv on moodustatud EDTP Keskkogu juhatuse nõuniku K. Kurepalu poolt 1995. aastal (vt dokumentide riiklikule säilitamisele üleande-vastuvõtu akt nr 4036, 25.10.1995, 75 säilikut) ja Jaak Alliku poolt 2005. aastal (vt Jaak Alliku ja Riigiarhiivi vaheline kinkeleping nr 15, 27.10.2005 ja arhivaalide üleandmis-vastuvõtmisakt nr 218, 27.10.2005) üleantud dokumentidest. Mittearhiiviväärtuslikena eraldati hävitamiseks dokumentide koopiad, ajaleheväljalõiked, pisitrükised, ümbriskaaned, kaustikud ja vihikud väljakirjutustega fondidest, kokku 1,14 r/m.

Accruals

Korrastamine

Arhivaalid on korrastatud temaatilis-kronoloogilise printsiibi järgi 8 sarjaks, 21 allsarjaks ja 293 säilikuks. Allsari 3.5. on moodustatud Alma Vaarmani koostatud temaatiliste mappide alusel.

Language of the material

eesti, vene

Records creator


Former provenance:

Elsa Silber (1929-1956); Alma Vaarman-Silber (aastast 1956)


Final provenance:

1902-1992 Alma Vaarman - eesti kommunistliku liikumise tegelane, publitsist

Content provider

Rahvusarhiiv