Estonia > The National Archives of Estonia

ERAF.2-M/O

1941. ja 1945. a küüditamistega seotud dokumentide kollektsioon

1941-1992

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Arvestustoimikud.

Eestist 14. juunil 1941. a. küüditatud perekondade kohta hakkas julgeolek pidama arvestustoimikuid (tollases terminoloogias täpsemalt väljendatuna administratiiv-väljasaadetute arvestustoimikuid), mis hiljem kuulusid säilitamisele fondis 2 M/O (lühend M/O tähendas massioperatsiooni, vene keeles массовая операция). Enamik perekonnapeadest kuulus arreteerimisele. Nad eraldati küüditamise käigus perekondadest ning nende kohta moodustati kriminaaltoimikud poliitiliste paragrahvide põhjal. Arreteeritud ning vangistamisele kuulunud perekonnapeade toimikud koondati riikliku julgeoleku arhiivi fondidesse 129 ja 130 (praegu säilitatakse: ERAF, fond 129 SM - Kollektsioon lõpetamata uurimistoimikutest ning ERAF, fond 130 SM - Kollektsioon lõpetatud uurimistoimikutest).

1941. aasta juuniküüditatute arvestustoimikute esimesed dokumendid tekkisid küüditusaktsiooni läbiviimise käigus ning nende koostajaiks olid ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi operatiivtöötajad. Tollest ajast on toimikutesse ladestunud peamiselt riikliku julgeoleku arreteerimisorderid, raportid. Esineb vara üleskirjutusakte, varaga seotud volitusi, kohalike võimuorganite õiendeid jmt. Sõja ajast ja hilisemast perioodist on toimikud täienenud dokumentidega, mis vormistatud NSVL vastava piirkonna NKVD või NKGB struktuuriüksuste poolt. 1946. aastast on täheldatav, et küüditatute küsimustega oli hakanud otseselt tegelema ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond “A” (arvestus-arhiivi osakond). Nimetatud ajajärgust täienes arvestustoimikute dokumentatsioon ENSV RJM “A” osakonna kirjavahetusega konkreetsete isikute küsimustes. Toimikutesse koondus ka mitmesuguseid küüditatute avaldusi, palvekirju jne., mis said sageli aluseks küsimuse menetlemiseks julgeoleku poolt. Samas esineb mitmesugust laadi (operatiiv)päringute teostamisi. 1953. aastast hakkas küüditatute küsimustega otseselt tegelema ENSV Siseministeeriumi 1. eriosakond ning vastav funktsioon jäeti nimetatud osakonna pädevusse pärast riikliku julgeoleku struktuuriüksuste eraldamist 1954. aastal siseministeeriumist. Stalinismiperioodi järel tekkis 1956. aastast teataval osal küüditatutest võimalus taotleda endi rehabiliteerimist. Rehabiliteerimisküsimuse positiivse lahenemise korral viidi konkreetse perekonna arvestustoimik fondist 2 M/O üle fondi 6-R (1956. a. seadusega rehabiliteeritute arvestustoimikud). Hilisemal perioodil on rehabiliteerimisküsimustega seotud dokumentatsioon ladestunud vastavate perekondade toimikutesse, mida säilitati endiselt fondis 2 M/O. Fondi 2 M/O on jäänud mõningatel juhtudel Siberis, asumispaigas, koostatud väljasaadetu-sundasunike isiklikke arvestustoimikuid (255 säilikut). Reeglina olid seda liiki toimikud koondatud fondi 8 SM (Kollektsioon eriväljasaadetute isikutoimikutest). Üksikjuhtudel on fondi sattunud ka julgeoleku poolt peetud muid toimikute liike (järelevalvetoimikud, tagaotsimistoimikud).

NSVL Siseasjade Rahvakomissariaadi direktiivi nr 1/2144 alusel 07. 02. 1945. aastast hakati tegema ettevalmistusi saksa rahvusest Eestimaa elanike küüditamiseks. ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus selgitas välja 261 inimest, kelle “süü” seisnes selles, et nad olevat sündinud sakslastena. Küüditamisoperatsioon algas 15. 08. 1945. a. Koos “vabatahtlikest” perekonnaliikmetega küüditati tol korral 407 inimest. Faktiliselt osutus küüditatuks suur hulk inimesi, kelle suguvõsas oli esinenud saksa soost isikuid, kuid kes sisuliselt olid juba eestistunud. Selle aktsiooni läbiviimisega seotud dokumentatsioon on ladestunud samuti fondi 2 M/O. Üldjuhul sakslaste perekonnaliikmete kohta ei moodustatud eraldi toimikuid. Säilinud on vaid küüditamisele kuuluvate isikute nimekirjad. Saksa rahvusest isikute kohta moodustus eraldi toimik peamiselt sel juhul, kui oli tegemist asumispaigast pagemisega või kerkis esile konkreetse perekonna rehabiliteerimisküsimus.

1988. aastast, kui käivitusid rehabiliteerimisprotsessid, hakati arhiivitoimikuid täiendama rehabiliteerimisi puudutava dokumentatsiooniga. Algselt andis õiendeid õigusvastaselt represseeritute kohta välja ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskus. 1992. aastast tegeles rehabiliteerimistunnistuste väljaandmisega Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet (RT 1992, 33, 437). Rehabiliteerimistunnistuste ärakirjade lisamist toimikutesse jätkati ka pärast vastavate arhiivifondide üleandmist Riigiarhiivi filiaali (Parteiarhiivi) 1993. aastal (RT 1993, 22, 372), kuna Vabariigi Valitsuse korraldusega pandi eelnimetatud arhiivile ülesandeks rehabiliteerimistunnistuste väljaandmise jätkamine (RT 1993, 43, 624).

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

NSV Siseasjade Rahvakomissariaat (SARK, venekeelne lühend НКВД) loodi NSVL siseasjade rahvakomissari käskkirja nr. 001067 alusel 29. 08. 1940. a. üleliidulise institutsiooni territoriaalse struktuuriüksusena. Ajavahemikul 1940. a.augustist 1941. a. veebruarini tegutses Siseasjade Rahvakomissariaadi alluvuses Riikliku Julgeoleku Valitsus.

Veebruarist juuli lõpuni 1941. a. tegutsesid Siseasjade Rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat (RJRK, venekeelne lühend НКГБ) eraldi. Seejärel ühendati nad uuesti ja julgeolekustruktuuride tegevus jätkus Siseasjade Rahvakomissariaadi alluvuses. Sõja ajal tagalasse evakueeritud ENSV SARK lakkas sisuliselt eksisteerimast.

1943. a. aprillis eraldati taas üleliidulisel tasandil NSVL SARK’i koosseisu kuulunud riikliku julgeoleku struktuuriüksused ning nende baasil moodustati Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat. ENSV vastavate rahvakomissariaatide sisuline taasloomine (ENSV SARK’i taasformeerimisega hakati tegelema mõningal määral juba 1943. a. detsembrist alampolkovnik Aleksei Ivanovi eestvedamisel) leidis aset 1944. a. veebruaris/märtsis, mil kinnitati koosseisud ja määrati kohtadele rahvakomissarid. ENSV SARK nimetati 1946. aasta märtsis ümber Siseministeeriumiks (SM, venekeelne lühend МВД) ja ENSV RJRK kandis siitpeale nimetust Riikliku Julgeoleku Ministeerium (RJM, venekeelne lühend МГБ).

1953. aasta märtsis anti julgeoleku struktuurid jällegi valitsusena siseministeeriumi alluvusse. Selline seis püsis kuni 1954. aasta märtsini, kui siseministeeriumist eraldatud riikliku julgeoleku struktuuriüksuste baasil moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee (RJK, venekeelne lühend КГБ).

1991. aasta detsembris lõpetati ametlikult ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee tegevus Eesti territooriumil. Eesti NSV Siseministeerium muudeti 1990. aastal Eesti Vabariigi Siseministeeriumiks ning selle tegevus jätkus juba iseseisva institutsioonina pärast Eesti Vabariigi taaskehtestamist 1991. aasta augustis.

Archival history

Ajalugu

Kollektsioon on moodustunud valdavalt ENSV [NSVL] Siseasjade Rahvakomissariaadi (1946. aastast Siseministeeriumi) ja ENSV [NSVL] Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi (1946. aastast Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi; 1954. aastast ENSV Ministrite Nõukogu juures asuva Riikliku Julgeoleku Komitee) tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentide põhjal.

Stalinlike massirepressioonide läbiviimisel tegutsesid kaks institutsiooni käsikäes ning nende struktuuride läbipõimumine on täheldatav mitmel perioodil. Seetõttu on keerukas üheselt mõistetavalt ajaliselt määratleda, milliste funktsioonide täitmise juures etendas üht või teist rolli konkreetne asutus. Funktsioonide täpsemat ja detailsemat piiritlemist on takistanud ka institutsioonide tegevuse totaalne salastamine.

Eestist 14. juunil 1941. a. küüditatud perekondade kohta hakkas julgeolek pidama arvestustoimikuid (tollases terminoloogias täpsemalt väljendatuna administratiiv-väljasaadetute arvestustoimikuid), mis hiljem kuulusid säilitamisele fondis 2 M/O (lühend M/O tähendas massioperatsiooni, vene keeles массовая операция). Enamik perekonnapeadest kuulus arreteerimisele. Nad eraldati küüditamise käigus perekondadest ning nende kohta moodustati kriminaaltoimikud poliitiliste paragrahvide põhjal. Arreteeritud ning vangistamisele kuulunud perekonnapeade toimikud koondati riikliku julgeoleku arhiivi fondidesse 129 ja 130 (praegu säilitatakse: ERAF, fond 129 SM - Kollektsioon lõpetamata uurimistoimikutest ning ERAF, fond 130 SM - Kollektsioon lõpetatud uurimistoimikutest).

1941. aasta juuniküüditatute arvestustoimikute esimesed dokumendid tekkisid küüditusaktsiooni läbiviimise käigus ning nende koostajaiks olid ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi operatiivtöötajad. Tollest ajast on toimikutesse ladestunud peamiselt riikliku julgeoleku arreteerimisorderid, raportid. Esineb vara üleskirjutusakte, varaga seotud volitusi, kohalike võimuorganite õiendeid jmt. Sõja ajast ja hilisemast perioodist on toimikud täienenud dokumentidega, mis vormistatud NSVL vastava piirkonna NKVD või NKGB struktuuriüksuste poolt. 1946. aastast on täheldatav, et küüditatute küsimustega oli hakanud otseselt tegelema ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond “A” (arvestus-arhiivi osakond). Nimetatud ajajärgust täienes arvestustoimikute dokumentatsioon ENSV RJM “A” osakonna kirjavahetusega konkreetsete isikute küsimustes. Toimikutesse koondus ka mitmesuguseid küüditatute avaldusi, palvekirju jne., mis said sageli aluseks küsimuse menetlemiseks julgeoleku poolt. Samas esineb mitmesugust laadi (operatiiv)päringute teostamisi. 1953. aastast hakkas küüditatute küsimustega otseselt tegelema ENSV Siseministeeriumi 1. eriosakond ning vastav funktsioon jäeti nimetatud osakonna pädevusse pärast riikliku julgeoleku struktuuriüksuste eraldamist 1954. aastal siseministeeriumist. Stalinismiperioodi järel tekkis 1956. aastast teataval osal küüditatutest võimalus taotleda endi rehabiliteerimist. Rehabiliteerimisküsimuse positiivse lahenemise korral viidi konkreetse perekonna arvestustoimik fondist 2 M/O üle fondi 6-R (1956. a. seadusega rehabiliteeritute arvestustoimikud). Hilisemal perioodil on rehabiliteerimisküsimustega seotud dokumentatsioon ladestunud vastavate perekondade toimikutesse, mida säilitati endiselt fondis 2 M/O. Fondi 2 M/O on jäänud mõningatel juhtudel Siberis, asumispaigas, koostatud väljasaadetu-sundasunike isiklikke arvestustoimikuid (255 säilikut). Reeglina olid seda liiki toimikud koondatud fondi 8 SM (Kollektsioon eriväljasaadetute isikutoimikutest). Üksikjuhtudel on fondi sattunud ka julgeoleku poolt peetud muid toimikute liike (järelevalvetoimikud, tagaotsimistoimikud).

NSVL Siseasjade Rahvakomissariaadi direktiivi nr 1/2144 alusel 07. 02. 1945. aastast hakati tegema ettevalmistusi saksa rahvusest Eestimaa elanike küüditamiseks. ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus selgitas välja 261 inimest, kelle “süü” seisnes selles, et nad olevat sündinud sakslastena. Küüditamisoperatsioon algas 15. 08. 1945. a. Koos “vabatahtlikest” perekonnaliikmetega küüditati tol korral 407 inimest. Faktiliselt osutus küüditatuks suur hulk inimesi, kelle suguvõsas oli esinenud saksa soost isikuid, kuid kes sisuliselt olid juba eestistunud. Selle aktsiooni läbiviimisega seotud dokumentatsioon on ladestunud samuti fondi 2 M/O. Üldjuhul sakslaste perekonnaliikmete kohta ei moodustatud eraldi toimikuid. Säilinud on vaid küüditamisele kuuluvate isikute nimekirjad. Saksa rahvusest isikute kohta moodustus eraldi toimik peamiselt sel juhul, kui oli tegemist asumispaigast pagemisega või kerkis esile konkreetse perekonna rehabiliteerimisküsimus.

1988. aastast, kui käivitusid rehabiliteerimisprotsessid, hakati arhiivitoimikuid täiendama rehabiliteerimisi puudutava dokumentatsiooniga. Algselt andis õiendeid õigusvastaselt represseeritute kohta välja ENSV Siseministeeriumi Informatsioonikeskus. 1992. aastast tegeles rehabiliteerimistunnistuste väljaandmisega Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet (RT 1992, 33, 437). Rehabiliteerimistunnistuste ärakirjade lisamist toimikutesse jätkati ka pärast vastavate arhiivifondide üleandmist Riigiarhiivi filiaali (Parteiarhiivi) 1993. aastal (RT 1993, 22, 372), kuna Vabariigi Valitsuse korraldusega pandi eelnimetatud arhiivile ülesandeks rehabiliteerimistunnistuste väljaandmise jätkamine (RT 1993, 43, 624).

13. mail 1993. aastal anti Siseministeerium arhiivifondi 2 M/O - “1941. aastal Eesti NSV-st “massioperatsiooni” korras väljasaadetute arvestustoimikud” Arhiiviameti arhiividokumentide vastuvõtmise komisjonile, mille järel nimetatud fond kuulus hoiustamisele Eesti Riigiarhiivi filiaalis (Parteiarhiivis). Üleandeakti järgi oli fondis 1898 säilikut ning arhiivifondi nimistud kahes köites (sisuliselt arhiivitoimikute registreerimise käigus tekkinud toimikute arvestusžurnaalid).

21. juunil 1993. aastal andis Siseministeeriumi arhiividokumentide üleandmise komisjon akti alusel üle julgeoleku poolt koostatud algsed kartoteegid:

1) 1941. a. väljasaatmisele kuulunud isikud (1 kastis).

2) Operatiiv-teatmekartoteegist vanuse tõttu arvelt maha võetud isikud (8 kasti) 3) Rehabiliteeritud küüditatud (2 kasti).

Mainitud kartoteegid ei anna terviklikku ülevaadet fondi 2 M/O kuulunud küüditatute arvestustoimikute kohta.

14. juulil 1993. aastal andis Siseministeerium üle tähestikulise koondkartoteegi kõikide küüditamist puudutavate fondide kohta, mis oli ühtaegu toimivaks teatmestuks fondist 2 M/O konkreetsete isikute arvestustoimikute leidmisel.

Aastast 1999 moodustati Rahvusarhiiv ning ENSV Riikliku Julgeolekukomitee arhiivi hoiustajaks jäi Riigiarhiiv Rahvusarhiivi allüksusena.

Accruals

Korrastamine

Algseks teatmestu koostajaks oli ENSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi maakondlikud osakonnad ning sõjajärgsel perioodil ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi “A” osakond, kus koostati ja peeti juuniküüditatute kohta tähestikulist operatiiv-teatmekartoteeki. Kartoteegikaardile oli kantud konkreetse isiku kohta andmed (ees-, isa- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht, elukoht, tegevusala jne.), sealhulgas fondi 2 M/O arvestustoimiku viide. Tundub, et riikliku julgeoleku operatiiv-teatmekartoteek etendas ühtlasi mingil määral ka fondi teatmestu funktsioone.

1953. aastast, seoses julgeoleku struktuuriüksuste viimisega siseministeeriumi alluvusse, säilitas arvestustoimikuid ja pidas vastavat kartoteeki täies mahus ENSV Siseministeeriumi 1. eriosakond. See funktsioon jäi siseministeeriumile ka pärast julgeoleku eraldumist eraldiseisvaks ENSV Ministrite Nõukogu juures asuvaks Riikliku Julgeoleku Komiteeks 1954. aastal.

7. detsembril 1988. aastal võeti ENSV Ülemnõukogu poolt vastu seadus “Kohtuväliste massirepressioonide kohta Nõukogude Eestis 1940 - 1950-ndail aastail”, mille alusel asuti küüditatuid rehabiliteerima. Seaduse täitmiseks koostas ENSV Siseministeerium 1988-1991. a. küüditamisega seotud erinevate fondide arhiivitoimikute põhjal küüditatute ja küüditamisele kuulunud isikute tähestikulise koondkartoteegi. Nimetatud kartoteegis oli toimiku fondikuuluvus identifitseeritav vastava tähetunnuse kaudu:

М/О - 1941. a. Eesti NSV-st “massioperatsiooni” korras väljasaadetute arvestustoimikud. Учетные дела на высланных из ЭССР в 1941 г. (“массовая операция “). (fond 2- M/O)

Н - 1940- 1950-ndatel aastatel Eesti NSV-st väljasaadetute (natsionalistide) arvestustoimikud. Учетные дела на высланных из ЭССР в 1940-50 гг. (“националисты“). (fond 3- N)

K - 1949. aastal Eesti NSV-st väljassaadetute (kulakute) arvestustoimikud. . Учетные дела на высланных из ЭССР в 1949 году (“кулаков“). (fond 4-K)

И - 1951. aastal Eesti NSV-st väljasaadetute (jehhovistide) arvestustoimikud. Учетные дела на высланных из ЭССР в 1951 году (“иеговистов“). (fond 5-J)

Р - 1956. aasta seadusega rehabiliteeritute arvestustoimikud. Учетные дела реабилитированных по Закону 1956 года. (fond 6-R)

л. д. сп. - Erandiks oli fond 8 SM - kollektsioon eriväljasaadetute isiklikest toimikutest. (Личные дела спецпоселенцев) Nimetatud toimikud olid moodustunud asumispaigas regulaarselt toimunud järelevalve (kontrolli) käigus. Fondi SM 8 iseloomulikuks tunnuseks kartoteegikaardil oli л. д. сп. (личное дело спецпоселенца).

Fonditunnuse ette lisati kartoteegikaardil konkreetse arvestustoimiku number ning sel viisil oli võimalik vajadusel hõlpsasti leida vastavat isikut puudutav toimik. (Näiteks: Kuldsepp, Elfriede puhul näitas tähistus 1510 - MO kartoteegikaardil, et selle isiku kohta leidub andmeid fondis 2 M/O säilikus nr. 1510; Kuld, Velda puhul 4202 - N ja л. д. сп. 748 osundasid, et tolle isiku kohta esines andmeid fondis 3 N säilikus nr. 4202 ja fondis 8 SM säilikus 748.).

1996 - 1998. a. sisestati Eesti Riigiarhiivi filiaalis (Parteiarhiivis) kasutusel olnud Macintosh arvutite Claris Works programmi fondižurnaalide põhjal küüditamisele kuulunud isikute nimed ja säiliku leidandmed (hiljem kontrolliti kartoteegi järgi), kusjuures erinevaid fonde identifitseeriv tähttunnus ja toimiku number jäeti kõrvuti nii, nagu see esines kartoteegikaardil küüditatute koondkartoteegis. Sisestatud andmebaas võimaldas lugemissaalis hõlpsasti välja selgitada külastajale huvipakkuva isiku leidandmed. Andmebaas oli tehniliste tingimuste tõttu grupeeritud perekonnanime esitähtede järgi erinevatesse failidesse. Selle süsteemi puuduseks oli asjaolu, et päringut polnud võimalik teostada küüditatute andmebaasist tervikuna. Kuna andmed sisestati paljude arhiivitöötajate poolt venekeelsest kartoteegist, siis perekonnanimede transkribeerimisel vene keelest eesti keelde esineb ebatäpsusi ja moonutusi nimede õigekirjas. Andmebaas oli kirjutatud CD-le ning selle kasutusvõimalused piirdusid vaid Macintosh-arvutitega.

2001. aastal koondati küüditatute erinevad tähefailid kokku ning konverteeriti Microsoft Exceli programmi, mille tulemusena moodustus küüditatute koondandmebaas (5105 KB). Nimetatud andmebaas on kirjutatud CD-le ning kasutatav PC-del.

Korrastussüsteem.

Fond 2 M/O oli senini kasutusel ametkondlikus siseministeeriumi arhiivis rakendatud tähistuse ja arvestusühikutena. Kuna fondi oli juurde lisatud 1945. aastast saksa rahvusest Eesti elanike küüditamisega seotud dokumentatsioon, siis ei kajastanud siseministeeriumi poolt fondile antud pealkiri (1941. a. Eesti NSV-st “massioperatsiooni” korras väljasaadetute arvestustoimikud) selle tegelikku sisu.

Fondi 2 M/O säilikute arvestusdokumendiks oli arvestusžurnaal (sisuliselt fondi toimikute registreerimisžurnaal), mille sissekannete järgi said toimikud numbri. Mõningate säilikunumbrite taga reaalselt arvestustoimikuid ei eksisteerinud, kuna need olid üle viidud fondi 6-R või ühendatud mõne sama fondi teise toimikuga. Fondi 2 M/O senise järjestusprintsiibi järgi oli mitu ühe perekonnaga seotud arvestustoimikut ühe ja sama säilikunumbriga (näiteks perekond Loos’i administratiivväljasaadetu arvestustoimik kandis säilikunumbrit 5 ning sama säilikunumbriga olid eraldi eksisteerivad väljasaadetu-sundasunike Natalja Loosi, Tiia Loosi, Milli Loosi isikutoimikud. Taoline tähistusviis muutis arvestuse pidamise säilikute üle komplitseerituks.

2002. aasta jaanuaris-märtsis teostati fondi 2 M/O ümberkorrastamine. Arhiivifondi pealkirja täpsustati ning anti selle sisule vastavam nimetus - Kollektsioon 1941. a. ja 1945. a. küüditamistega seotud dokumentidest.

Korrastamise tulemusena koostati arhiivifondile kaks nimistut, kuna arhiivi koosseisus olid toimunud põhjalikud muutused juba Siseministeeriumis 1945. aastal saksa rahvusest Eesti elanike küüditamist puudutava dokumentatsiooni lisamisega fondi.

Kollektsioon korrastati dokumentide liigi ja institutsioonide poolt teostatud funktsioonide põhjal kaheks sarjaks.

Sarja 1 on koondatud küüditatute arvestustoimikud - kokku 2130 säilikut. Küüditatute arvestustoimikutele anti uus järjestikku jooksev numeratsioon. Seos vana numeratsiooni tähistusega säilitati osundamisega sellele vastavas nimistu lahtris.

Sarja 2 on koondatud küüditamiste läbiviimisega seotud dokumentatsioon - kokku 13 säilikut.

Arhivaalide kasutamise hõlbustamiseks on koostatud 1941. a. ja 1945. a. küüditatute kohta tähestikulised isikunimeregistrid.

Arhiivifondi 2-N lõpust avastati 2002. aastal korrastamata kogum materjali, mille puhul oli tegemist 1941. aastal küüditamisele kuulunud isikutega.

Kollektsiooniosa oli seni kasutamiskõlbmatu, kuna see oli viidud nõukogudeaegsete arhiivi haldajate poolt fondi 2 M/O juurest fondi 3 N juurde. Vastava teatmeaparaadi vormistamata jätmise tõttu puudus teave tolle arhiiviosa kohta.

Ajavahemikul 02. 08. 2002 - 18. 12. 2003. a. teostati fondist 3 N avastatud (mahuga üle 1,5 riiulimeetri) arhiivi korrastamine.

Korrastamise tulemusena lisati fondi 2 M/O nimistusse 1 sari 1 juurde 536 säilikut arvestustoimikuid (säilikud nr. 2128-2663). Seos algse numeratsiooni tähistusega säilitati osundamisega sellele vastavas nimistu lahtris.

Kokku lisati fondi 2 M/O Kollektsioon 1941. a. ja 1945. a. küüditamistega seotud dokumentidest 545 säilikut.

Arhivaalide kasutamise hõlbustamiseks on koostatud kollektsiooniosa (nimistu 1 säilikud nr. 2128-2663) küüditatute kohta tähestikuline isikunimeregister.

Language of the material

vene

Records creator


Final provenance:

ENSV Siseministeerium

Content provider

Rahvusarhiiv