Estonia > The National Archives of Estonia

ERA.16

Otsekoheste Maksude Valitsus

1918-1930

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Seaduseelnõud, ringkirjad, käskkirjad, riigitulude ja asutuse eelarved ja aruanded, kirjavahetus maksude alal, registratuurraamatud, isikkoosseisu nimekirjad ja palgalehed, maksumaksjate toimikud

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

1918.a. detsembris alustas Rahaministeeriumi alluvuses tegevust Otsekoheste Maksude Peavalitsus, jätkates osalt tsaariaegse Kroonupalati ning Otsekoheste Maksude Departemangu ülesandeid. Peavalitsuse tegevuspiirkonnaks oli kogu Eesti.

Maksude määramisel toimiti algul tsaariaegsete ja saksa okupatsioonivõimude poolt välja antud seaduste alusel, aja jooksul mindi üle Eesti oma seadustele. Eri maksutüüpide ning täpsemate protseduuridega tegelesid peavalitsuse osakonnad ja jaoskonnad. Osakondade juhatajad suunasid osakondade tööd, revideerisid maksuametite tegevust ja täitsid peavalitsuse juhataja äraolekul tema kohustusi. Jaoskondade ülesandeks oli vastavate maksuküsimuste tegelik lahendamine, maksuametite ja vallavalitsuste juhendamine, määruste väljatöötamine ning Peavalitsuse määruste ja korralduste täitmise järelvalve.

Otsemaksud olid järgmised:

1) tempelmaks - ametiasutustele esitatud avaldustelt jm dokumentidelt, ning majanduslikelt dokumentidelt nagu aktsiad, osakud, lepingud jms;

2) katlamaks - kõigilt tegutsevatelt aurukateldelt

3) 5% ja 0,396% kapitalimaks ehk 5% riigimaks (kapitalikasviku maks, intressimaks, kupongimaks) - aruandvate ettevõtete rahalise kapitali tuludelt Riigikassa heaks;

4) pärandusmaks - pärijatelt pärandvara rahalise väärtuse järgi rahukohtu otsusega, mida kontrollis Peavalitsus;

5) tulumaks - isikute tuludelt; eri aegadel eksisteeris erineva suurusega maksuvaba miinimum;

6) põhiärimaks ehk patendimaks - oli kohustuslik äritunnistuse lunastamisel, maksu suurus sõltus tööstus- või kaubandusettevõtte järgust;

7) lisaärimaks - äriliste ettevõtete tuludelt riigi ja omavalitsuste heaks. Kapitali- ja kasu- protsendimaksu maksid avalikult aruandvad ettevõtted, puhtakasumaksu - mittearuandvad ettevõtted;

8) 20% raudteemaks - eraraudteede tuludelt, lühikest aega ka riigiraudteede tuludelt;

9) 5% obligatsioonimaks - obligatsioonide kinnistamisel;

10) kinnisvaramaks - linnades ja maal asunud kinnisvaradelt vastavalt nende väärtusele ja tulukusele;

11) revisjonimaks - kohtus edasikaebamise puhul edasikaebajalt, maksti kaebuse rahuldamise korral tagasi;

12) kohtumaks - kriminaalprotsessidel peale kohtuotsuse jõustumist süüdimõistetud kaebealuselt lisaks kohtukuludele;

13) kohtulõiv - tsiviilprotsessidel enne protsessi algust teatav protsent nõudesummast, administratiivprotsessidel tasus hageja nõude täieliku või osalise rahuldamise puhul;

14) kinnistusmaks (kinnistuslõiv) - varade ülemineku puhul ühelt isikult teisele notariaal-toimingu sooritamisel;

15) Kaitseliidumaks - Kaitseliidu heaks proportsionaalselt teiste tasutavate otsekoheste maksudega; eksisteeris maksuvaba miinimum.

Peavalitsuse juures töötasid Otsekoheste Maksude Peakomitee ja Tulumaksu Peakomitee, mille asjaajamine ja materjalide korraldamine toimus peavalitsuse kaudu. Mõlemad peakomiteed olid asutatud seadusega 12.aprillist 1920.a. Otsekoheste Maksude Peakomitee oli teise astme edasikaebeinstants kaebuste otsustamiseks, mis olid esitatud otsekoheste maksude määramise asjus jaoskonnakomiteede ja Peavalitsuse otsuste peale; Tulumaksu Peakomitee tegeles tulumaksualaste kaebuste lahendamise, tulumaksude tähtaegade pikendamise ja väiksemate maksuvõlgade kustutamisega.

1.juulist 1929.a. läks Otsekoheste Maksude Peavalitsus ministeeriumide liitmisel Majandusministeeriumi alluvusse. Peavalitsus likvideeriti 1930.a. jaanuaris, kui sellest ning Aktsiisi Valitsusest ja Tollivalitsusest moodustati Maksude Valitsus.

Archival history

Ajalugu

Otsekoheste Maksude Valitsuse dokumendid on Riigiarhiivi üle antud aja- vahemikul 1924-1953 üleandenimistutega; arvestuslikult oli fondi kogusuurus 43 284 säilikut.

1971.a. korrastati fond ümber, kuna selle kasutamine üleandenimistute põhjal oli raskendatud, ning fond sisaldas nii teistesse fondidesse kuuluvaid arhivaale kui ka säilitusväärtuseta kaustu. Ümberkorrastamise käigus koostati kaks nimistut. Nimistusse nr 1 kanti sekretariaadi, raamatupidamise ja isikkoosseisu materjalid, kokku 409 säilikut. Nimistusse nr 2 kanti 8312 säilikut maksude materjale. Fondi kogusuuruseks jäi 8721 säilikut. Hävitamiseks eraldati 18 709 säilitusväärtuseta säilikut, teistesse fondidesse eraldati 15854 säilikut. Fondile koostati eessõna. Hiljem on fondi lisandunud 75 säilikut maksude materjale.

Accruals

Korrastamine

Fondil on 2 nimistut, kus säilikud on süstematiseeritud nominaal-kronoloogilise tunnuse alusel. Nimistu nr 1 sisaldab sekretariaadi, raamatupidamise, arhiivikorralduse ja isikkoosseisu materjale; nimistu nr 2 maksude dokumente.

Language of the material

eesti

Records creator


Former provenance:

1918-1929 Rahaministeeriumi Otsekoheste Maksude Peavalitsus 1929-1930 Majandusministeeriumi Otsekoheste Maksude Valitsus


Final provenance:

1918-1930 Otsekoheste Maksude Valitsus

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
ERA.16 Otsekoheste Maksude Valitsus