This link within this fond does not exist anymore.

Estonia > The National Archives of Estonia

ERA.1

Politseitalitus

1918-1940

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Seadused, määrused ja nende eelnõud, siseministri, politseitalituse määrused ja ringkirjad, Politseiametnike Keskkogu Nõukogu protokollid, eelarved, tegevusaruanded, revideerimisaktid, kirjavahetus, statistilised andmed kuritegevuse jm kohta. Agentide ja politseiametnike ettekanded, kohalike politseiasutuste tegevusaruanded, revideerimisaktid, käskkirjad jm. Teenistusmäärustikud, vormirõivastu joonised. Politseikooli direktori käskkirjad, õppekavad ja lõpetanute nimekirjad. Ajalehtede ja ajakirjade nimekirjad, trükkodade nimekirjad ja teatelehed, perioodika registreerimistoimikud ( 1153 s) Statistilised andmed filmide kohta, kirjavahetus filmide tsenseerimise kohta,registreeitud filmide nimekirjad. Tuletõrjeühingute finants- ja tegevusartuanded, õhukaitse tegevuskava ja kursuste õppekavad. Organisatsioonide põhikirjad ja nimekirjad, avaldused ürituste korraldamiseks. Välismaalaste registreerimise kartoteegid, reistreerimislehed, avaldused, piiripunkte läbinute nimekirjad, peatusload, avaldused Eesti kodakondsuse saamiseks. Piiril asunud kaubapunktide toimikud. Nanseni passide taotlejate toimikud ( 7077 s), isikute avaldused välispasside saamiseks välispassid ( 5963 s), passiosakonna aruanded. Mitmesuguste isikute nimekirjad. Arve- ja registratuurraamatud, isikkoosseisu dokumendid, politseiametnike teenistuskirjad ( 1912 s).

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

2.dets. 1918 alustas tööd Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus.Korra tagamiseks ja kuritegevusega võitlemiseks hakkas pärast Saksa okupatsiooni lõppu tegutsema kohaliku omavalitsuse poolt ülalpeetav miilits, mis oli moodustatud vastavalt 17.apr.1917 kehtestatud Ajutisele miilitsa seadusele. Detsembrist 1918 hakkas miilits töötama küll Politsei Peavalitsuse juhtimise all, kuid majanduslikult kuulus ka omavalitsuse haldusalasse. Tallinnas ja Tartud loodi lisaks veel kriminaaljaoskonnad. Avaliku korra tagamisega tegeles eeskätt Kaitseliit ja sõjaväe tagalaorganisatsioon. 17.dets.1919 võttis Asutav Kogu vastu uue politseikorralduse, millega loodi riiklik välispolitsei. 5.jaan.1920 asutati omavalitsustest sõltumatu riiklik kriminaalpolitsei, mille tegevust juhtis Kohtuministeeriumi Kriminaalpolitsei Peavalitsus. 12.apr.1920 võeti vastu ka kaitsepolitsei korraldus, loodi Siseministeeriumi Kaitsepolitsei Peavalitsus poliitiliste kuritegude uurimiseks. Nii toimis politsei kahe eri ministeeriumi haldusalas kuni 1924.a. Politsei Peavalitsus jagunes Inspektori-, passi- ja üldosakonnaks, viimane omakorda veel laudkondadeks - administratiiv-, majandus-, välismaalaste ja piiripolitsei alal. 1.nov. 1920 loodi lisaks Sõjavägede Staabile alluvale piirivalvele ka piiripolitsei institutsioon, mille funktsioonid kahanesid alates 1922.a-st, kui piirivalve anti Siseministeeriumi haldusalasse ja loodi Piirivalve Valitsus.Tegutsesid vabapalgalised piirikontrolörid, mille tegevus piirdus peamiselt piiriäärsete kaubapunktidega. Piiripolitsei likvideeriti lõplikult 1924.a. 20.mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse, mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. Reformiga ühendati ka kohalikud politseiasutused politseivalitsusteks ( vt. prefektuuride fondid), välja arvatud kaitsepolitsei. Politsei Peavalitsuse ülesanded olid järgmised: 1. Välis-, kriminaal- ja poliitilise politsei tegevuse juhtimine ning kontroll,avaliku korra ja julgeoleku kaitsmine, kuritegevuse ärahoidmine ja avastamine, isikute üleriigilise otsimise korraldamine 2. Üle riigipiiri liikumise üldkorraldus, välispasside väljaandmine 3. Loata Eestis viibivate välismaalaste interneerimine või väljasaatmine 4. Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute arvestamine, neile peatus- ja teenistuslubade andmine, kodakondsuseta isikutele isikutunnistuste ( nn.Nanseni passide) väljastamine, surnud välismaalaste registreerimine 5. Korjanduste, näitemüükide ja loteriide lubade andmine, restoranides muusika, piljardimängu jm lubade andmine, koosolekute ja avalike ettekannete lubade andmine ( ka kultuuriüritused) 6. Laskeriistade ja laskemoona valmistamise ja sellega kauplemise järelevalve 7. Tuletõrjeala korraldamine, alates 1934.a-st ka kodanliku õhu- ja gaasikaitse organiseerimine 8. Politseiametkonna väljaõppe korraldamine, alates 1925.a-st Politseitalitusele alluva Politseikooli kaudu. 9. Filmide kontroll (eeltsensuur, subtiitrite kontroll, etenduslubade andmine ) toodi 1926.a. Siseministeeriumi administratiivosakonnast Politseitalituse poliitilise politsei osakonda. Pärast 1935.a. Kinoseaduse jõustumist läks filmide kontroll Siseministeeriumi üldosakonna kompetentsi. Uue ametkonna struktuur oli järgmine: 1.Juhatuse ja kantselei 2. Välispolitsei osakond 3. Kriminaalpolitsei osakond 4. Kaitsepolitsei osakond ( 1926.a-st politiilise politsei osakond) 5.Ülemsekretariaat ( 1926.a-st Üldsekretariaat) passitoimkonna, administratiivtoimkonna ,välismaalaste toimkonna ja majandustoimkonnaga. 1926.a. muudeti ka politseasutuste ja ametnike nimetusi - kohalikud politseivalitsused nimetati prefektuurideks ja nende juhatajad prefektideks, jaoskonnaülemad politseikomisarideks, rajooniülemad konstaabliteks. 1929.a. liideti Siseministeerium Kohtuministeeriumi Kohtu- ja Siseministeeriumiks. Koosseise kärbiti ka allasutustes. Politseivalitsuse kantselei liideti ministeeriumi üldkantseleiga, ametlikult säilis lisaks juhtkonnale vaid üks struktuuriüksus: Üldbüroo, mille koosseisus olid passi toimkond ja välismaalaste toimkond. Tegelikult säilisid oma asjajamise iseärasuste tõttu ka poliitilise politsei inspektuur ja inspektori jaoskond, mis teostas perfektuuride tegevuse järelevalvet. Tuletõrje jäelevalve alal töötas enne 1929.a. üks ülemäärane ametnik. 1.juulist 1929 sai see assistendiks tuletõrje alal. 1.apr.1934 taastati kaks eraldi ministeeriumi. Politseivalitsuse struktuuris see muudatusi ei toonud. 1.veebr.1937 loodi Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje osakond, kuhu koondati varem teistes allüksustes töötanud ametnikud. 1938.a. nimetati asutus Politseitalituseks. Muudatused Siseministeeriumi ametkonnas ja eriti Politseitalituses algasid kohe pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt juunis 1940. Vallandati seniseid töötajaid ja võeti ametisse uusi, juba juulis toimusid esimesed arreteerimised. Ametlikult likvideeriti Politseitalitus seoses ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi loomisega 25.aug.1940, , selle allasutusena loodi Töölis-Talupoegade Miilitsavalitsus.

Archival history

Ajalugu

Fond võeti Riigiarhiivi 1940.a. sügisel asjaajamisnimistute alusel, mis olid koostatud struktuuriüksuste järgi asjaajamisaastate järgi. Materjalid korrastati ümber 1949 - 1960.

Accruals

Korrastamine

Dokumendid korrastati ümber 1949 - 1963, seetõttu pole loodud nimistute süsteem kõige ülevaatlikum. Moodustati järgmised nimistud N 1 Nanseni passide toimikud ( välismaalaste toimkond) N 2 Passitoimkonna üldasjajamise dokumendid N 3 Välispassid N 4 Kantselei ja inspektori osakond N 5 Politseiametnike teenistuskirjad N 6 Majandus- ja administratiivtoimkond N 7 Poliitilise politsei inspektuur N 8 Välispolitsei osakond N 9 Sekretariaat N 10 Piiripolitsei N 11 Kodanliku õhukaitse ja tuletõrje osakond. Struktuuriüksustes on säilikud järjestatud osalt liikide järgi, osalt ka kronoloogiliselt. AIS sisestamiseks ettevalmistamisel koostati uus arhiiviskeem, milles struktuuriüksustest on moodustatud allarhiivid, suured isikutoimikute sarjad on jäetud selliseks nagu nimistutes, kronoloogiliselt järjestatud materjal on liigitatud sarjadeks. Arhiiviskeem ei järgi nimistute järjestust.

Language of the material

eesti

Records creator


Former provenance:

1918 Siseministeeriumi Politsei Osakond 1919-1929 Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus 1929-1934 Kohtu- ja Siseministeeriumi Politseivalitsus 1934-1938 Siseministeeriumi Politseivalitsus 1938-1940 Siseministeeriumi Politseitalitus


Final provenance:

1918-1940 Politseitalitus

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
ERA.1 Politseitalitus