Sisu ja teema. Materjal
Põhimäärused, kõrgemalseisvate asutuste juhised, põhitegevuse käskkirjad, plaanid,
eelarved, konjuktuuri ülevaated süsteemi tegevusest, bilansid, tööjõu- ja töötasufondi
aruanded, kaadrialased aruanded, repertuaari aruanded, revideerimise ja üleandmise-vastuvõtmise
aktid, autoriekspertiisi otsused, teated ekspertiisist vabastamise, teoste autorluse
ja omandamise kohta, notariaalsed pärimustunnistused, autoritoimikud, autorite ja
teoste nimekirjad, eksport- ja importlepingute loetelud, sotsialistliku võistluse
dokumendid, kirjavahetus, registreerimis- ja arveraamatud, personalitöö isikutoimikud.
Arhiivimoodustaja ajalugu
1940. aastal loodi Üleliidulise Autoriõiguste Agentuuri Eesti Vabariiklik Osakond,
mis taastas oma tegevuse 1945.a. NSVL Kunstide Komitee Üleliidulise Autoriõiguste
Kaitse Valitsuse direktori käskkirjaga 13.06.1945 nr 31 määrati Eesti Vabariikliku
Osakonna dirktoriks E.Visnapuu. Tegelikult asuti tööle septembris Teatri- ja Muusikamuuseumi
ruumides. 01.07.1946 asus tööle Lõuna-Eesti volinik, kes teenindas Tartu, Võru, Valga
ja Viljandi piirkonda. 10.05.1948 asus tööle Pärnu volinik, kes teenindas Pärnu linna
ja maakonda. 08.07.1948 võeti Lõuna-Eesti volinikult ära Viljandi linn ja maakond
ning sinna asus tööle eri volinik. 01.11.1948 määrati volinik tööle Valga ja Võru
linna ning nende maakondade piirkonnas. Alates 01.02.1949 läks Üleliidulise Autoriõiguste
Kaitse Valitsus üle NSVL Kirjanike Liidu alluvusse, vastavalt muutus ka tema Eesti
Vabariikliku Osakonna alluvus. Üleliidulise Autoriõiguste Kaitse Valitsuse direktori
käskkirjaga nr 12, 15.02.1949 määrati EV Osakonna direktoriks P. Anton. Alates 05.05.1949
võeti tööle volinik teeninduspiirkonnaga Rakvere linn ja Viru maakond, alates 01.12.1949
võeti tööle volinik Saare-, Hiiu- ja Läänemaa piirkonnas. Samuti võeti tööle volinik
Narva linnas ja piirkonnas ning Lõuna-Eesti volinikule anti Jõgeva rajoon. Alates
01.11.1950 võeti tööle volinik Tallinna ümbruskonna ja rajoonide teenindamiseks. Seisuga
02.01.1951 oli volinikke järgmiselt: asukohaga Tallinnas 2, kes teenindasid Tallinna
linna, Harju, Keila, Kose, Rapla, Paide, Türi rajoone, asukohaga Tartus 1, teenindas
Tartu linna, Tartu, Elva, Kallaste, Otepää, Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa rajoone;
asukohaga Pärnus 1, teenindas Pärnu linna, Abja, Vändra, Kilingi-Nõmme, Pärnu, Pärnu-Jaagupi,
Valga ja Tõrva rajoone; asukohaga Viljandis 1, teenindas Viljandi linna, Viljandi,
Suure-Jaani rajoone; asukohaga Narvas 1, teenindas Narva linna; asukohaga Kuressaares
1, teenindas Kuressaare, Orissaare, Hiiumaa, Haapsalu, Märjamaa ja Lihula rajoone;
asukohaga Põlvas 1, teenindas Võru, Antsla, Vastseliina, Põlva ja Räpina rajoone;
asukohaga Rakveres 1, teenindas Rakvere, Väike-Maarja, Kiviõli, Loksa, Jõhvi, Tapa
rajoone, Rakvere linna: kokku 9 volinikku. Alates 1952.a asus Eesti Vabariiklik Osakond
"Estonia" teatrihoones. Seisuga 25.02.1953 oli osakonnas 8 volinikku, voliniku koht
likvideeriti Haapsalus. 31.03.1954 seisuga oli kokku 6 volinikku; Tallinnas, Tartus,
Rakveres, Pärnus, Narvas, Valgas. Seisuga 30.12.1957 oli osakonnal 4 volinikku asukohtadega
Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Pärnus. Selleks ühendati Lõuna-Eesti ja Kesk-Eesti
piirkonnad ning Narva ja Põhja-Eesti piirkond. Volinikupunktide nimetused olid järgmised:
Tallinn, Kesk- ja Kagu-Eesti, Põhja-Eesti, Edela-Eesti. 31.03.1960 kinnitati NSVL
Kirjanike Liidu Üleliidulise Autoriõiguste Kaitse Valitsuse direktori poolt Eesti
Vabariikliku Osakonna põhimäärus. ÜAÕKV direktori käskkirjaga nr 8, 12.08.1966 määrati
direktoriks alates 15.08.1966 J.Aarend. 01.08.1971 määrati direktoriks A.Oberg. Seoses
NSVL ühinemisega Ülemaailmse Autoriõiguse Konventsiooniga (1952. redaktsioonis) 27.05.1973
moodustati riigil olevate ülesannete täitmiseks Üleliiduline Autoriõiguste Agentuur
vastavalt NSVL Ministrite Nõukogu 16.08.1973 määrusele nr 588, millega oli ette nähtud,
et ÜAA on NSVL Kirjanike Liidu Üleliidulise Autoriõiguste Kaitse Valitsuse ja NSVL
Kunstnike Liidu Autoriõiguste Kaitse Valitsuse õigusjärglane. Sama määrusega oli ette
nähtud ÜAA-le otse alluvate ÜAA osakondade moodustamine liiduvabariikides. Üleliidulise
Autoriõiguste Agentuuri põhikiri on kinnitatud asutajate konverentsil 20.09.1973,
praktiliselt asus ÜAA tööle 01.01.1974. 27.05.1973 määrusega nr 588 on Üleliidulise
Autoriõiguste Agentuuri juhatuse 07.02.1974 määrusega nr 6 "ÜAA vabariiklikest ja
oblastitevahelistest osakondadest" kinnitatud osakondade moodustamine kõigis liiduvabariikides.
ÜAÕKV EV Osakonna varad ja dokumentatsioon anti üle ÜAA EV Osakonnale aktiga 22.02.1974.
Ajalugu
Arhiiv säilinud alates 1944. aastast. Arhivaalid aastatest 1944-1966 võeti vastu ORKA-sse
15.06.1978, aastatest 1967-1970 13.04.1984 ja aastatest 1971-1992 16.09.1999. 1985-1990
aastate arhivaalid puudusid vastuvõtul. Personalitöö isikutoimikud võeti vastu 2019.
aastal.
Korrastamine
Fondil on kaks nimistut. Nimistu 1 sisaldab juhtimis- ja põhitegevuse dokumente, nimistu
2k personalitöö isikutoimikuid.
Former provenance: 1940-1941 Üleliidulise Autoriõiguste Kaitse Valitsuse Eesti Vabariiklik Osakond 1945-1973 Üleliidulise Autoriõiguste Kaitse Valitsuse Eesti Vabariiklik Osakond 1973-1992 Üleliidulise Autoriõiguste Agentuuri Eesti Vabariiklik Osakond
Final provenance: 1940-1941, 1945-1992 Üleliidulise Autoriõiguste Agentuuri Eesti vabariiklik osakond