Scope and content
Sisu ja teema. Materjal
Määrused, põhikirjad, käskkirjad, aruanded, plaanid, eelarved, aktid, protokollid,
koosseisude nimekirjad, kollektiivlepingud, kirjavahetus, ametiühingu, sotsialistliku
võistluse dokumendid ja isiklikud toimikud.
Record creators history
Arhiivimoodustaja ajalugu
27.04.1953 moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega ENSV Kultuuriministeerium.
ENSV kultuuriministri 15.05.1953 käskkirjaga nr 2 reorganiseeriti ENSV Ministrite
Nõukogu juures asuv Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsus
ENSV Kultuuriministeeriumi isemajandavaks struktuurseks osaks - Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse
Peavalitsuseks. Peavalitsuse otsealluvusse jäid: Eesti Riiklik Kirjastus, Ajalehtede-Ajakirjade
Kirjastus ja 49 polügraafiatööstuse ettevõtet. Peavalitsuse struktuuri kui ka temale
vahetult alluvate ettevõtete, kirjastuste ja teiste organisatsioonide võrgu määras
ENSV Kultuuriministeerium. Peavalitsust juhtis ülem, kelle nimetas ametisse kultuuriminister.
Peavalitsuse ülem määras ametisse osakondade ja temale alluvate ettevõtete ja organisatsioonide
juhtivad töötajad, kinnitas osakondade kodukorrad ning temale alluvate organisatsioonide
põhimäärused ja põhikirjad. 20.06.1953 määrati Gustav Valgma Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse
Peavalitsuse ülemaks. 1954.aasta detsembris määrati G. Valgma asemele ülemaks Armand
Peegel. 17.09.1963 moodustati ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega ENSV Ministrite
Nõukogu Riiklik Kirjastuskomitee. Komitee esimeheks määrati Lembit Kaik. ENSV Ministrite
Nõukogu määrusega nr 478, 23.10.1963 pandi ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikule Kirjastuskomiteele
kirjastustegevuse, polügraafiatööstuse ja raamatukaubanduse juhtimine. Riikliku Kirjastuskomitee
esimehe 21.12.1963 käskkirjaga arvati ENSV Kultuuriministeeriumi süsteemi kuulunud
Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsus koos kõigi allettevõtetega ENSV Ministrite
Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee alluvusse. Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsuse
alluvusest toodi Riikliku Kirjastuskomitee otsesesse alluvusse Eesti Riiklik Kirjastus
ja Ajalehtede ja Ajakirjade Kirjastus ning ühenduses sellega nimetati asutus ümber
ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee Polügraafiatööstuse Peavalitsuseks.
1972.a muudeti ENSV Ministrite Nõukogu Kirjastuskomitee ENSV Ministrite Nõukogu Riiklikuks
Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komiteeks. ENSV Ministrite Nõukogu 28.03.1973
määruse nr 135 ja ENSV Ministrite Nõukogu Presiidiumi 26.03.1973 protokolli nr 14
alusel likvideeriti Polügraafiatööstuse Peavalitsus ja moodustati ENSV Ministrite
Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse Komitee Tootmiskoondis
"Eesti Trükitööstus". ENSV Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse
Komitee käskkirjaga nr 225, 15.11.1973 kinnitati tootmiskoondise "Eesti Trükitööstus"
põhikiri. Tootmiskoondise koosseisu kuulus 18 trükikoda (koos filiaalidega) ja ENSV
Trükivärvitööstus. Tootmiskoondist juhtis peadirektor. Kuni aastani 1982 Isaak Vseviov,
1982-1984 Oleg Krjukov, 1984-1990 Stanislav Golubev. 1978-1988 oli Tootmiskoondis
"Eesti Trükitööstus" ENSV Riikliku Kirjastuskomitee alluvuses. ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi
seadlusega 14.07.1988 nr 1588-XI otsustati moodustada ENSV Riiklik Kultuurikomitee
ja likvideerida ENSV Kirjastuskomitee. ENSV Ministrite Nõukogu määrusega 12.10.1988
nr 498 moodustati Riiklik Tootmiskoondis "Litera". Riikliku Tootmiskoondise "Litera"
tootmiskoondise "Eesti Trükitööstus" koosseisu kuulus 16 trükikoda (koos filiaalidega)
ning Tallinna 57. Lasteaed. 23.05.1989 taasasutati Eesti Trükitööliste Liit (ETL).
20.02.1990 võeti Trükitööliste Liidu II kongressil vastu uus põhikiri, mille kohaselt
senine ametiliit muutus ametiühinguks. Loodi Eesti Trükitööliste Ametiühingute Vabariiklik
Liit. Vastavalt ENSV Riikliku Kultuurikomitee käskkirjale nr 349, 29.08.1989 likvideeriti
Riiklik Tootmiskoondis "Litera". Alates 01.11.1989 läks Tootmiskoondis "Eesti Trükitööstus"
ENSV Riikliku Kultuurikomitee alluvusse. Vastavalt ENSV Kultuuriministeeriumi käskkirjale
nr 1, 04.01.1990 likvideeriti Tootmiskoondis "Eesti Trükitööstus" alates 01.07.1990.
Selle funktsioonid läksid üle trükikodadele ning Eesti Kultuuriministeeriumile. Trükikojad
reorganiseeriti iseseisval bilansil olevateks juriidilise õigusega ettevõteteks, mis
arvati Eesti Kultuuriministeeriumi otsealluvusse.
Archival history
Ajalugu
05.07.1990 anti üleandmis-vastuvõtmise aktiga nr 16 üle põhitegevuse dokumendid kuni
1979.aastani. 15.04.2004 adis Kultuuriministeerium üle aktiga nr 104 põhitegevuse
arhivaalid aastatest 1980-1990 ja ametiühingu komitee arhivaalid 1978-1990. 2019.a
oktoobris anti Rahvusarhiivile üle nimistu 2k- isiklikud toimikud 1949.a-1990.a
Accruals
Korrastamine
Korrastatud kronoloogilis-struktuurilise printsiibi järgi
Language of the material
eesti
Record creator
Former provenance: 1953-1963 ENSV Kultuuriministeeriumi Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsus 1963-1973 ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuskomitee Polügraafiatööstuse Peavalitsus 1973-1978 ENSV Ministrite Nõukogu Riikliku Kirjastuste, Polügraafia ja Raamatukaubanduse
Komitee Tootmiskoondis Eesti Trükitööstus 1978-1988 ENSV Riikliku Kirjastuskomitee Tootmiskoondis Eesti Trükitööstus 1988-1989 Riikliku Tootmiskoondise Litera Tootmiskoondis Eesti Trükitööstus 1989 ENSV Riikliku Kultuurikomitee Tootmiskoondis Eesti Trükitööstus 1990 ENSV Kultuuriministeeriumi Tootmiskoondis Eesti Trükitööstus
Final provenance: 1953-1990 Tootmiskoondis Eesti Trükitööstus
Content provider