Sisu ja teema. Materjal
Tapa Väljaõppekeskuse Staap: ülema põhitegevuse käskkirjad; väljaõppenõupidamiste
protokollid; teenistusalaste nõupidamiste protokollid; väljaõppe läbiviimise plaanid
ja kalenderplaanid; kirjavahetus tsiviilasutuste, -ettevõtete ja -isikutega (sh html-dokument
tutvustusega Viljandi ÜKK autojuhtide kursusest); eelarved; raamatupidamise aastaaruanded.
Suurtükiväegrupp: ülema põhitegevusalased käskkirjad; ülema ametkondlikud käskkirjad;
ülema käsud; aastakokkuvõtted; nõupidamiste protokollid; väljaõppeplaanid; suurtükiväegrupi
põhiplaanid; viie punkti käsud; ellujäämise- ja välilaagri paketid; kirjavahetus kaitseväeosadega;
suurtükiväegrupi eelarve. Pioneeripataljon: ülema käskkirjad; laskekäsud. Õhutõrjepataljon:
Õhutõrjedivisjoni ülema käskkirjad; divisjonisisesed komisjonide koosolekute protokollid;
nõupidamiste protokollid; harjutuskavad; laskekäsud; kirjavahetus teiste väeosade
ja pataljonidega; kirjavahetus ettevõtete ja aktsiaseltsidega; eelarve; raamatupidamise
aastaaruanne. Tagalapataljon:kirjavahetus teiste väeosade ja pataljonidega. Kaitseväe
Keskpolügoon: Polügooni ülema põhitegevuse käskkirjad; Kaitsejõudude Keskpolügooni
päevakäsud; maastiku kaitseala kaardid; kirjavahetus teiste väeosade ja pataljonidega;
kirjavahetus riigiametite ja eraettevõtetega; raamatupidamise aruanded.
Arhiivimoodustaja ajalugu
Vabariigi Valitsuse 24.05.2002. a korraldusega nr 341 moodustati alates 01.02.2003.
a lahingutoetusüksuste väljaõppekeskus Tapa VÕK ja selle koosseisus Tapa VÕK staap
ning Pioneeripataljon. Sama korraldusega viidi Tapa VÕK koosseisu Suurtükiväegrupp,
Õhutõrjedivisjon ja Kaitseväe Keskpolügoon. Tapa VÕK staap Väljaõppekeskuse staap
oli sõjaväeliselt korraldatud Kaitseväe asutus, kelle ülesandeks oli Tapa VÕK ülema
töö korraldamine väljaõppekeskuse rahuaegsel arendamisel ja üksuste ning allstruktuuride
erialase väljaõppe tagamine. Suurtükiväegrupp 29.07.1993. a Kaitsejõudude Peastaabi
ülema käskkirjaga nr 175 moodustati Põhja üksik- jalaväekompanii, mis alates 01.01.1998.
a formeeriti Põhja üksik-jalaväepataljoniks (Vabariigi Valitsuse 29.04.1997. a korraldus
nr 316). Alates 20.03.1998. a formeeriti Põhja üksik-jalaväepataljon Suurtükiväegrupiks
(Vabariigi Valitsuse 13.03.1998. a korraldus nr 197). Suurtükiväegrupi rahuaegne põhitegevus
oli anda suurtükiväealast väljaõpet. Pioneeripataljon 02.01.2002. a loodi Tapal Suurtükiväegrupi
koosseisus pioneerikool, millest Tapa VÕK moodustamise järel 01.01.2004. a formeeriti
pioneeripataljon. Pioneeripataljonis toimus ajateenijate baasväljaõpe ja pioneeri
erialaõpe. Pioneeriüksuse ülesanneteks oli tõkestada, aeglustada, raskendada või peatada
vastase üksusi ja lahingumasinate liikumist ning manöövreid, tagada oma üksuste liikuvus,
parandades teeolusid ja rajades tõketest ning miiniväljadest läbipääse. Õhutõrjepataljon
Üksik raadiotehniline õhukaitsepataljon (ÜRÕP) moodustati Vabariigi Valitsuse 22.05.1992.
a määrusega nr 155, mis alates 01.05.1997. a formeeriti ümber Õhutõrjedivisjoniks
ja viidi alates 10.08.1997. a maaväe koosseisu (Vabariigi Valitsuse 29.04.1997. a
korraldus nr 316). 01.07.2008. a nimetati väeosa ümber õhutõrjepataljoniks. Õhutõrjeüksuse
ülesanne oli vastase õhuründevahendite (lennukid, kopterid, mehitamata lennuvahendid)
tõrjumine ja hävitamine. Aastatel 1992–1996 pidi ÜRÕP peamiselt Vene sõjaväe objekte
üle võtma ja valvama. Kaitseväe Keskpolügoon moodustati alates 15.05.1997. a Vabariigi
Valitsuse 29.04.1997. a korraldusega nr 316. Kaitseväe Keskpolügoon on riigikaitseliseks
väljaõppeks vajalik territoorium laskeharjutuste, käsigranaadi viskeharjutuste, lõhke-
ja demineerimistööde harjutamiseks. Alates 01.01.2004. a formeeriti Vabariigi Valitsuse
04.12.2003. a korraldusega nr 780 eraldiseisvad üksused – Tapa VÕK Staap, Suurtükiväegrupp,
Pioneeripataljon, Õhutõrjedivisjon ja Kaitseväe Keskpolügoon – ümber üheks eraldiseisvaks
väeosaks Tapa VÕK. Alates 01.07.2008. a formeeriti Vabariigi Valitsuse 13.03.2008.
a korraldusega nr 140 Tapa VÕK kolmeks väeosaks: Suurtükiväegrupp, Õhutõrjepataljon
ja Pioneeripataljon ning 01.07.2008. a arvati Tapa VÕK-i väeosad Kirde Kaitseringkonna
koosseisu. Tapa VÕK eesmärgiks oli tema koosseisus olnud relvaliikide väeosade ja
allstruktuuride relvaliikide erialase kõrgekvaliteedilise standardiseeritud väljaõppe
andmine ajateenijatele ning seeläbi lahingtoetusüksuste ettevalmistamine, mis tagaks
kaitseväe valmisoleku sõjaliste operatsioonide läbiviimiseks ning Kaitseväe tegevuse
toetamine. Staap toetas ülema juhtimisfunktsioonide täitmist. 01.01.2009. a jõustunud
Kaitseväe korralduse seadusega muutusid seni iseseisvad Kaitseväe asutused struktuuriüksusteks
ning moodustus üks valitsusasutus Kaitsevägi.
Ajalugu
Enne Rahvusarhiivi üleandmist hoiti dokumente Tapal.
Korrastamine
Korrastatud allarhiivide kaupa sarjapõhiselt ühes nimistus.
Final provenance: 1992-2008 Tapa Väljaõppekeskus