Sisu ja teema. Materjal
Arhiiv sisaldab eesti filmiamatörismiga seotud materjale: organisatsioonide asutamisdokumente,
ülevaateid, tegevus-ja tööplaane, ürituste, liikmete nimekirju, protokolle, autasustamisega
seotud dokumente, kirjavahetust, konkursside, festivalide ja ülevaatustega seotud
materjale, käsikirju, trükiseid ja fotosid; Eesti Filmiamatööride Liidu asutamisdokumente,
infolehti, protokolle, programme ja ürituste kavasid, majandusaasta aruandeid (1991-2012)
Arhiivimoodustaja ajalugu
Eesti Filmiamatööride Liit koondab enda alla amatöörfilmide organisatsioonid ja üksikharrastajad
Eestis. Liit loodi 20. aprill 1991 ENSV Ametiühingute Nõukogu Filmiamatööride Klubi-laboratooriumi
õigusjärglasena (asutati 1975). Omakorda selle eelkäijaks võib tinglikult lugeda Tallinna
Filmiamatööride Klubi (1960-1974). Paralleelselt tegutses Eesti Kinoliidu filmiamatööride
sektsioon (1959-1991). Organisatsioonide eesmärgiks on filmiamatööride ühiste huvide
esindamine, tegevuse juhtimine ning koostöö ja filmiloomingu arendamine.
1959. a oktoobris moodustati Tallinnas Kinematograafia Töötajate Liidu Orgkomitee
juurde filmiamatööride sektsioon, mille esimeheks sai stuudio „Tallinnfilm“ operaator
Evald Vaher . Peamiselt tegeleti eraldi tegutsevate filmiamatööride või väiksemate
rühmituste koondamisega, mis olid 1950-ndatel asutuste, ettevõtete, koolide, pioneeriorganisatsioonide
jm juurde tekkinud. Lisaks tegeleti metoodilise abi korraldamise ja kättesaadavaks
muutmisega (artikleid ja juhendeid ilmus ka ajakirjanduses; 1969. a ilmus E. Vaheri
raamat „Abiks filmiamatöörile“), festivalide ja konverentside korraldamisega. 1960-ndate
lõpus reorganiseeriti NSVL Kinematografistide Liidu filmiamatööride sektsioon filmiamatörismialaseks
komisjoniks. Kinoliidu poolne filmiamatööride juhendaja oli Evald Vaher (1959-1969),
Veljo Käsper (1969-1981), Heino Pars (1981-1984 ).
1958 toimus Tallinnas I Eesti NSV amatöörfilmide ülevaatus, millele laekus 17 tööd.
II ülevaatusel (1960) hakkasid kroonikakaadrite kõrvale tulema ka koolielu käsitlevad
filmid ja üks multifilm. III ülevaatus (1962) oli eelvooruga ja esmakordselt olid
kõik helifilmid. IV ülevaatusel domineerisid ühiskondlikult tähtsate probleemide ja
sündmuste temaatika, sekka ka loodusfilme.
1960. aastast osaleti oma filmidega ka üleliidulisel festivalil.
1960. a toimus I Tallinna filmiamatööride konverents, kus loodi Tallinna Filmiamatööride
Klubi. Juhatajaks valiti Arnold Tammisaar, peagi aga jätkas samas ametis Loit Kruusvee.
Klubi tegutses mitmes asukohas, kuni 1968.a. valmis Mängude Maja ja klubi kolis sinna.
Sellega mindi ka Tallinna TSN Täitevkomitee Puhkeparkide Direktsiooni alla. Klubi
ülesandeks oli konsultatsioonide, kohtumiste ja aruteluõhtute korraldamine, tellimusfilmide
tegemine kultuuritegelastest. Tihe koostöö oli Kinoliidu filmiamatööride sektsiooni
esimehe Evald Vaheriga. Korraldati vabariiklikke ülevaatusi ja suvekursusi, 1961.
aastast Tallinna ülevaatusi, Balti liiduvabariikide amatöörfilmide festivale (I toimus
1970). 1974. a klubi tegevus lõpetati ja klubi baasil loodi Tallinna TSN Täitevkomitee
Puhkeparkide Direktsiooni klubi, mille all jätkas tööd Filmiamatööride Klubi.
Filmiamatörismi arengule aitas kaasa ka Ametiühingute Nõukogu (AÜN), kelle metoodilise
juhendamise alla filmiamatörism 1969.a. läks. Nõukogust tõstetakse filmiamatööride
poolt esile Sergei Leškinit, kes oli AÜN kinonõukogu esimees 1951-60, 1964-68 ja Adik
Seppa, kes samal ametikohal töötas alates 1980.aastast. Loomingulise juhendamisega
jätkas Eesti Kinoliit. Filmiamatööridega tegeles ka Eesti NSV Kultuuriministeerium
ja sealt tõstetakse esile aastatel 1968-85 filmiamatööre esindanud Heljo Vimmsaart.
1975. a alustas tööd Eesti NSV AÜN Filmiamatööride Klubi-laboratoorium (FaKL). Juhatajaks
sai Jaak Järvine. Esmalt oli klubil üks ruum Jaan Tombi Kultuuripalees (praegune Salme
Kultuurikeskus). Festivale, seminare, kohtumisõhtuid jms korraldati kultuuripalees.
1986. a saadi ruumid Luise t. 4 ja neis oli olemas hädavajalik tehnika filmide monteerimiseks,
helindamiseks, vaatamiseks ja käsitsi ilmutamiseks. Seal korraldati kursusi, kokkusaamisi,
festivale ja ühtlasi oli seal harrastusfilmide arhiiv. Klubi ülesandeks oli vabariigi
filmiamatööride töö koordineerimine, nende metoodiline ja tehniline abistamine, vabariiklike
ülevaatuste läbiviimine ja seminar-õppuste ning suvekursuste korraldamine, väljaspool
vabariiki toimuvatest üritustest osavõtu organiseerimine ja kui rahvusvaheline festival
toimus väljaspool Eestit, siis korraldati filmiõhtuid kus vaadati mõnda festivalil
esinenud filmi ja nii loodi võimalus kõigile olla kursis filmikunsti arenguga.
1986. a toimus Tallinnas Rahvusvaheline Mitteprofessionaalsete Kinematografistide
Liidu (UNICA) 48. festival ja 45. kongress. Seni oli UNICA festivalidel viibinud Eestist
kuni kolmkümmend filmitegijat, nüüd oli aga võimalus osa saada kõigil umbes kolmesajal
Eesti filmihuvilisel. 2001.a. toimus Tallinnas 63. UNICA festival, mille korraldas
Eesti Filmiamatööride Liit.
24. aprillil 1988 toimus Tallinna Kinomajas Eesti Filmi- ja Videoamatööride Ühingu
asutamiskonverents. Juhatusse valiti Tõnu Aru, Hans Vaisma, Gunnar Okk, Avo Tereping,
Eini Lepa, Ado Tomson, Viktor Siilats, Pjotr Perelmuter, Peedo Joala ja Aimur Joandi.
Presidendiks valiti Tõnu Aru ja vastutavaks sekretäriks Hans Vaisma. Ühingusse astus
40-50 aktiivset filmiamatööri. Põhieesmärgiks oli luua kontakte välisriikide filmitegijatega,
aidata kaasa ülevaatustele ja festivalidele, propageerida filme. Koostööd tehti Filmiamatööride
Klubi-laboratooriumiga. 29. septembril 1988 võeti ühing erandkorras vastu UNICA-sõprade
organisatsiooni.
20. aprill 1991 asutati Filmiamatööride Klubi-laboratooriumi õigusjärglasena Eesti
Filmiamatööride Liit (EFL). Liidu juhatusse valiti Tõnu Aru, Kaarin Birkan, Agnia
Dorovatovskaja, Pjotr Perelmuter, Ürgo Russak, Olev Viitmaa ja Jaak Järvine. Juhatuse
esimeseks valiti Jaak Järvine. Liidu ülesandeks oli jätkata filmiamatööride keskusena.
23. november 1991 võeti Eesti UNICA liikmeks. 1995.a muudeti liit vastavalt „Mittetulunduslike
ühingute ja nende liitude seadus“ ühenduste liiduks. Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel
olid rasked ajad – osalemine festivalidel ja toetused vähenesid ja tehnika ning materjalide
muretsemine ja kaasajastamine oli raskendatud. 1997. aastast suurenes üleriiklikel
festivalidel osalevate filmide arv. 2004. a oli EFL-ga seotud 14 filmiharrastajate
ühendust ning omaette autorid, kokku umbes 200 inimest.
Ajalugu
Arhiiv on moodustatud Jaak Järvine poolt üleantud Eesti Filmiamatööride Liidu ja
eesti filmiamatörismiga tegelevate organisatsioonide tegevust kirjeldavatest dokumentidest
aastatest 1928-2013 (kinkeleping nr 9, 01.07.2013, arhivaalide üleandmis-vastuvõtmisakt
nr 84, 01.07.2013).
Korrastamine
rhivaalid on korrastatud temaatilis-kronoloogilise printsiibi järgi 5 sarjaks 6 allsarjaks
ja 50 säilikuks. Sari 2, allsarjad 2.1, 2.2, 2.3, 2.4 on moodustatud üleandja poolt
koostatud temaatiliste mappide alusel.
Final provenance: Dokumentide kollektsioon filmiamatörismist Eestis