Scope and content
Sisu ja teema. Materjal
Erich Kaupi isiklikud dokumendid, autasud, diplomid, teadustööd, kirjavahetus uurimisprojektide
kohta, kogutud materjalid: käsikirjad, mälestused, fotod, Vene Föderatsiooni arhiivide
dokumentide koopiad
Record creators history
Arhiivimoodustaja ajalugu
Erich Kaup sündis 17. mail 1929 Vene NFSV Leningradi oblasti Gatšina rajoonis, kuhu
tema vanavanemad olid asunud Harjumaalt. 1930. aastate algul oli pere sunnitud astuma
kolhoosi. 1937. a kaotati Venemaal eestikeelsed koolid, seetõttu tuli Erich Kaubil
asuda õppima venekeelses koolis, kuigi ta seda keelt ei osanud. 1942. a talvel toodi
eestlased Leningradi lähedalt Gatšinast sõja jalust ära Eestisse, algul Paldiskisse
laagrisse, siis saadeti pere Pärnumaale Kilingi-Nõmmele. Hoolimata sellest, et pere
oli suur: isal Gustavil oli kahest abielust kokku viis last, võttis üks Tali valla
peremees nad oma tallu. Seal sündis veel kolm last. Erich pidi varakult alustama karjasena,
töötades Reinu suurtalus, mille perenaise vend oli rahvaluuleteadlane O. Loorits.
E. Kaup lõpetas Tali 7-klassilise kooli ja asus õppima Kilingi-Nõmme keskkoolis, võideldes
suurte majandusraskustega. Lõpetanud 1950. a keskkooli, asus ta samal sügisel õppima
vene keele õpetaja erialal Tallinna Õpetajate Instituudis, mille lõpetas 1952. a.
juunis. Augustis 1952 asus E. Kaup nooremteadurina tööle EKP Partei Ajaloo Instituuti,
mis jäigi tema ainsaks töökohaks. Algul töötas ta tõlkesektoris, alates 1953. a partei
ajaloo sektoris. 1953. a jätkas ta kaugõppes õpinguid Tallinna Pedagoogilises Instituudis,
mille lõpetas 1957. a 1959. a sai E. Kaup vanemteaduriks ja 1962. a asus Ajaloo Instituudi
aspirantuuri. Tema erialaks kujunes eesti töölisliikumine ja marksistlike ideede levik.
1966. a kaitses ta ajalookandidaadi väitekirja töölisliikumisest ja leninlike ideede
levikust Eestis 1902-1917. E. Kaup osales ka instituudi teiste suuremate tööde koostamisel.
1972. a sai ta koos teiste instituudi töötajatega Nõukogude Eesti preemia EKP ajaloo
kolme köite koostamise eest. Lisandus ka ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri. Jätkates
vanemteadurina, valmis tal doktoritöö marksistlike ideede levikust Eestis kuni 1902.
a. Doktoritöö kaitses E. Kaup Moskvas. Töö publitseerimise järel 1984. a sai see uudse
lähenemise eest kiitvaid hinnanguid mitmelt poolt, muuhulgas isegi väliseesti ajakirjanduses.
1987. a sai E. Kaup teenelise teadlase aunimetuse. 1983. a oktoobris määrati E.Kaup
instituudi direktori asetäitjaks arhiivi alal, aprillis 1985 aga instituudi direktoriks.
Jaanuarist 1990 reorganiseeriti asutus EKP Keskkomitee teaduskeskuseks, E. Kaup määrati
selle osakonnajuhatajaks. Teaduskeskuse ülevõtmise järel riikliku arhiivinduse süsteemi
töötas E. Kaup arhivaari ja referendina, pühendudes eeskätt uurimistööle. Töötamist
jätkas ta ka pärast pensioniea saabumist. Juba alates 1990. aastast asus E. Kaup uurima
seni vaid tendentslikult valgustatud perioodi: aastaid 1939-1941 Eesti ajaloos. Sellega
seonduvalt uuris ta ka Eesti ja Soome suhteid ning Talvesõja sündmusi. Kasutades soodsat
aega ja püsinud tutvusi, õnnestus tal korduvalt uurida seni suletud algallikaid Venemaa
Uusima Ajaloo Arhiivis (endises parteiarhiivis), samuti sõjaarhiivides. Nende tulemusena
valmisid palju tähelepanu tekitanud artiklid NSVL vägede sõjalise sissetungi operatiivplaanidest
Balti riikidesse ja 1940. a suve sündmustest. E. Kaupi teine suurem uurimisteema oli
vangilaagrid Eestis, eriti sõjavangide laagrid. Nende dokumentide avalikustamise ja
artiklite eest pälvis E. Kaup Sõjahaudade Hoolde Liidu teeneteristi. Oma teenete eest
dokumentide avalikustamisel oli ta oli ka mitme sõjaveteranide organisatsiooni liige.
1996. a algatas E. Kaup suure dokumentide publikatsiooni projekti „Võõra võimu all”,
mis oleks pidanud koondama materjale aastaist 1939-1941. Kahjuks ei suutnud teenekas
teadlane oma tööd lõpetada. Kogutud koopiad jäid seisma, alles 2011 ilmus kavandatud
töö esimene osa „Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamatu” pealkirja all. E. Kaup
lõpetas töötamise arhiivis 2004. a, kuid jätkas artiklite kirjutamist. Ta suri omastele
ootamatult 28. juunil 2007.
Archival history
Ajalugu
Erich Kaubi arhiivi andis tema lesk Lehti Kaup Riigiarhiivile korrastamata üle 01.02.2008.
Selle suurus oli 6,24 arhiivimeetrit. 2018-2019 dokumendid korrastati Rahvusarhiivi
arhivaari Liivi Uueti poolt. Hävitamiseks eraldati Eesti arhiivide dokumentide koopiaid,
märkmeid, publikatsioonide sisestatud dokumentide väljatrükke, artiklite mustandeid.
Osa ülalloetletust oli mitmes eksemplaris. 20 disketti, mis ei olnud avatavad ja sisaldasid
hiljem publitseeritud materjale, on hävitatud. 10 eksemplari trükiseid anti üle Rahvusarhiivi
raamatukogule ning 18 helikassetti isikute mälestustega Filmiarhiivile. Fondi inventeeriti
33 säilikut isiklikke dokumente, autasusid, diplome, teadustöid, kirjavahetust uurimisprojektide
kohta, kogutud materjale: käsikirju, mälestusi, fotosid, Vene Föderatsiooni arhiivide
dokumentide koopiaid. Fotod kirjeldatati andmebaasis Fotis.
Accruals
Korrastamine
Fondil on üks nimistu.
Language of the material
eesti, vene
Record creator
Final provenance: 1929-2007 Erich Kaup
Content provider