Sisu ja teema. Materjal
Puidutööstusettevõte. 1742. a rajas Georg Christian Luther (1717–1800) Tallinnasse
oma kaubandusettevõtte, mis algul tegeles soola ja lina müügiga, hiljem ka puidu ekspordi
ja impordiga. Isa rajatud äri laiendamist jätkas poeg Christian Wilhelm Luther (1774–1841).
Viimase poja Alexander Martin Lutheri (1810–1876) ajal hakkas firma kauplemise kõrval
järjest rohkem tootma ehitusmaterjali. 1875. a laiendati koos Markel Makarowi kaubandusfirmaga
puuhoovi; kuna nõudlus ehitusmaterjalide järele suurenes, laiendati müüdava saematerjali
valikut; alustati katusesindlite tootmist. Nõudlus toodangu järele kasvas ja 1877.
a saadi luba laiendada puuhoovi ja rajada selle kõrvale auru jõul töötav saeveski.
1877. a peetakse Mehaanilise puutööstuse Aktsiaseltsi A. M. Luther asutamise aastaks.
1882. a laiendas A. M. Lutheri poeg Christian Luther saeveskit ja rajas mehaniseeritud
tisleritöökoja, mis alustas tööd 1883. a. Ettevõte kandis nime Tallinna Auru Puusärgi
Vabrik.1885. a alustas tisleritöökoda esimesena Venemaal ja ühena esimestest maailmas
liitvineeri tootmist. 1887. a loobus C. Luther lõplikult osalusest Makarowi-Lutheri
saeveskis ja puuhoovis osalemisest ning pühendus vineeri tehnoloogia ja mööblitootmise
arendamisele. 1898. a muudeti käitis Lutheri perekonna aktsiaseltsiks ja 1898–1920
kandis see nime AS A. M. Luther (lühendatud Luterma). Toodangu paremaks turustamiseks
asutati ühing Venesta (veneer + Estonia). 1911. a läksid vabrik, selle Staraja Russa
filiaal (asutatud 1908. a), Saksamaa, Prantsusmaa, Soome ja Läti tütarühingud Venesta
kontrolli alla. 1914. a oli vabrikus 2000 töölist. I maailmasõja ajal pidi Luterma
transpordiprobleemide ja turgude ebastabiilisuse tõttu oma tootmist korduvalt piirama
või selle isegi seiskama. 1918. a detsembris vabrik suleti. Tootmist alustati uuesti
1919. a aprillis, pärast poliitilise olukorra stabiliseerumist. 1920. a otsustasid
aktsionärid rajada uue firma Eesti mehhaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther,
mille põhikiri registreeriti 01.07.1920. Vabriku sisseaseade uuendati, 1925–1927 võeti
kasutusele kuus uut vineeritootmispinki. Suur osa vineerplaatidest kasutati kastiplaatide
ja toolipõhjade valmistamiseks, suurenes lennukivineeri tootmine. Toodeti ka mööblit.
Toodang turustati peamiselt Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias ja Itaalias.
1928. a omandas ettevõte Riias asuva filiaalvabriku — AS Lignumi. 1937. a oli käitises
1635 töötajat. Ettevõte natsionaliseeriti Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade
ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni alusel. Pärnu mnt kartongivabrik
likvideeriti, et laiendada mööbliosakonda; vabrik reorganiseeriti vastavalt sõjatööstuse
vajadustele. Enamik vabriku hooneid hävis II maailmasõjas. Pärast sõda käitis taastati,
ehitati juurde puitlaastplaadi- ja kattevineeritsehh. 1945–1968 — Tallinna Vineeri
ja Mööblivabrik. 1968–1993 — Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaat (TVMK). 1993–1996
— AS Marlekor. 01.11.1996 AS Marlekor reorganiseeriti, sellest eraldus iseseisva puidutöötlemisettevõttena
AS TVMK. Ettevõte tootis peamiselt kasevineeri, millest suurem osa eksporditi Itaaliasse,
Suurbritanniasse, Soome, Rootsi, Norrasse ja Leetu. 2002 — AS TVMK põhiomanikuks sai
Grove Invest OÜ. Samal aastal otsustati tootmine kesklinnast välja kolida ning ehitada
uus kaasaegne vineerivabrik Kohilasse. 2005 — uue tehase ehitamiseks loodi ettevõte
Baltic Panel Group OÜ, pärast uue tootmishoone valmimist Kohilas viidi tootmine sinna
üle. 12.05.2008 kuulutas Pärnu maakohus välja Baltic Panel Group OÜ pankroti.
Ajalugu
Põhikiri (1941); käskkirjad, ringkirjad ja juhised (1939–1944); ettevõtte tegevusaruanded
(1928–1942); juhatuse koosolekute (1930–1940), töölisnõukogu ja vabriku valitsuse
esindajate koosoleku (1938–1940) ning tööliste üldkoosoleku (1939) protokollid; ametnike
tunnistused (1927–1935); majandustegevust ja isikkoosseisu puudutav kirjavahetus (1815–1944);
tööliste allkirjad töötasude vastuvõtmise kohta (1940–1941); palgaraamatud (1897–1941),
-kaardid (1941–1946) ja -lehed (1940–1944); arveraamatud (1829–1944), bilansid ja
aruanded (1897–1942); tükitöötasu arvestamise lehed (1941), tootmisplaanid (1941),
tööraamatud (1940–1941); kinnisvarade tulude ja kulude raamat (1902–1905), Staraja
Russas asuva vabriku tulude ja kulude raamat (1913–1925); kinnisvara hindamise aktid
ja väljavõtted kinnistusregistrist (1928–1943); tööliste nimekirjad (1892–1941) ja
nende registrid (1919–1941); kuupalgaliste nimekirjad (1900–1940); pensionäride nimekirjad
(1899–1940); volikirjad (1928–1935); õnnetusjuhtumite registreerimise raamatud (1904–1939);
õnnetusjuhtumite teatelehed (1921); metsa hindamise lehed (1926–1934) ja metsa ostu-müügi
lepingud (1923–1941); kirjavahetus metsamaterjalide ostu-müügi asjus (1940–1946);
vabriku juhatuse allkirjade proovid (1935), tööliste nimekirjad (1940–1944); antiikmööbli
album.
Seonduv aines
EAA 3233 — *Perekond Luther, 59 s, 1805–1939.
Final provenance: Eesti mehaanilise puutööstuse A/s A. M. Luther, Tallinnas