Scope and content
Sisu ja teema. Materjal
Põhikirjad, põhimäärused, käskkirjad, korraldused, ringkirjad, protokollid ja otsused,
tegevusplaanid, eelarved ja koosseisude nimekirjad, bilansid, aruanded ja õiendid,
kapitaalmahutuste tiitelnimekirjad, aktid, kaadriaruanded, valitsusele autasustamiseks
antud töötajate nimekiri ja materjalid nende kohta, ametikohtade tüüpnomenklatuurid,
load väliskülaliste vastuvõtmiseks, sissetulnud kirjad ja rapordid, žurnaalid, filmide
stsenaariumid, ideekavandid ja montaažilehed, päevikud, kirjavahetus ja informatsioonid,
raadio saatekavad lisadega, saadete originaalmaterjalid ja viseerlehed, filmistuudio
"Eesti Telefilm" filmide finantsdokumendid ja filmitoimikud, ametiühingu dokumendid.
Record creators history
Arhiivimoodustaja ajalugu
ENSV Rahvakomissaride Nõukogu (RKN) 22.11.1940 määrusega moodustati kooskõlas üleliidulise
Radiofitseerimise ja Raadiolevi põhimäärusega (27.11.1933) ENSV RKN juurde Raadiokomitee,
millele läksid üle Riigi Ringhäälingu funktsioonid. Raadiokomitee oli erieelarvega
ja majandusliku arvestuse alusel tegutsev ning juriidilise isiku õigusi omav asutus.
Sissetulekud sai raadiomaksudest, riigieelarvest, üleliiduliselt Radiofitseerimise
ja Raadiolevi Komiteelt toetustena jm. Teise maailmasõja ajal tegutsesid Nõukogude
Liidu tagalas kaks eestikeelsete saadete toimetust: Üleliidulise Raadiokomitee eestikeelsete
saadete toimetus Moskavas ja Leningradi oblasti Raadiokomitee eestikeelsete saadete
toimetus.1943. aastal alustati operatiivgruppide moodustamist, mille ülesandeks oli
ettevalmistuste tegemine tööks rahuaegsetes tingimustes. Raadiokomitee alustas uuesti
tegevust 01.05.1944. 1950. aastal allus Komitee nii ENSV Ministrite Nõukogule (MN)
kui ka NSVL MN Raadioinformatsiooni Komiteele. Vastavalt ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi
27.04.1953 seadlusele ENSV liiduvabariiklike ministeeriumide ümberkujundamise kohta
ühendati rida kultuurialaseid keskasutusi, sealhulgas ENSV MN Raadioinformatsiooni
Komitee, ühtseks ENSV Kultuuriministeeriumiks. Komitee organiseeriti ümber ENSV Kultuuriministeeriumi
Raadioinformatsiooni Peavalitsuseks. Peavalitsus oli ministeeriumi isemajandav ja
iseseisev struktuuriüksus. 01.08.1955. aastal loodi NSVL Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni
Peavalitsuse Tallinna Televisioonistuudio. 01.07.1957 liideti ENSV Kultuuriministeeriumi
Raadioinformatsiooni Peavalitsus ja Tallinna Televisioonistuudio ühtseks ENSV Ministrite
Nõukogu juures asuvaks Raadio ja Televisiooni Komiteeks. Komitee koosseisu kuulusid
sümfoonia- ja estraadiorkester ning segakoor. 1958. aastal anti Komiteele üle varem
ENSV Sideministeeriumile kuulunud Tallinna Raadiomaja, asutati Raadio ja Televisiooni
Tehnika Nõukogu ning noorte ettevalmistamiseks loodi Noorte Reporterite Klubi. 1959.
aastal võeti ENSV MN 07.05.1959 korraldusega nr 67 Komitee koosseisu relvastatud valverühm.
Televisiooni paremaks korraldamiseks moodustati 1959. aastal Televisioonisaadete Nõukogu
sektsioonidega, 1960. aastal Kinoamatööride sektsioon ja Raadio saatekava kolleegium.
Televisioonisaadete nõukogu nimetati 1960. aastal ümber Televisioonistuudio saatekava
kolleegiumiks. 1960. aastal moodustati ka Televisioonistuudio fotoarhiiv. 1961. aastal
asutati Televisioonistuudio Kunstinõukogu. 1962. aastast hakati välja andma ajalehte
"Televisioon" ning endine Komitee häälekandja "Raadio ja Televisiooni saatekava" nimetati
ümber "Raadioleheks". 1962. aastal moodustati Televisioonistuudio Kunstinõukogu asemele
saatekava kolleegiumi juurde iseseisvad kunstinõukogud. 1964. aastal moodustati Televisioonistuudio
saatekava kolleegiumi asemele "Tallinna Televisioonistuudio programmi nõukogu". 1965.
aastal nimetati Tallinna Televisioonistuudio ümber Eesti Televisiooniks. Likvideeriti
seni peatoimetuste juures tegutsenud sektsioonid ja komisjonid, nende ülesandeid hakkas
täitma Eesti Televisiooni Nõukogu. 30.04.1965 moodustati filmistuudio "Eesti Telefilm".
1967. aastal alustati Raadio II programmi saadetega (Vikerraadio). 1968. aastal moodustati
Komitee juurde isemajandav Arvutuskeskus. 1968. aastal alustas tööd Eesti Televisiooni
kolleegium, millele läksid üle senise Eesti Televisiooni Nõukogu ülesanded. 1969.
aastal moodustati Komitee juurde isemajandav Eesti Televisiooni Tehniline Keskus ning
loodi Eesti Raadio direktsioon, mis juhtis Raadio kogu tegevust, välja arvatud välissaadete
peatoimetuse tööd. Direktsiooni juurde loodi nõuandva organina Raadio Nõukogu. 1972.
aastal moodustati Eesti Televisiooni Tehnilise Keskuse baasil ENSV MN Riikliku Televisiooni
ja Raadio Tehniline Keskus (Raadiotelekeskus), millega liideti ka raadio tehnilised
teenistused ja televisiooni lavastustsehh. ENSV MN Riikliku Televisiooni ja Raadio
Komitee Ametiühingu Komiteele anti vastavalt üleliidulise Ametiühingute Kesknõukogu
otsusele 10.10.1972 rajoonikomitee õigused. Komiteele allusid: Raadiotelekeskuse Ametiühingu
Komitee, Eesti Televisiooni Ametiühingu Komitee, Eesti Raadio Ametiühingu Komitee,
Eesti Raadio Arvutuskeskuse Ametiühingu Komitee, Sümfooniaorkestri Ametiühingu Komitee,
Estraadiorkestri Ametiühingu Komitee, Segakoori Ametiühingu Komitee. Ametiühingu tööd
juhtis presiidium. Komitee likvideeriti 1990. aastal. Moodustati iseseisvad Eesti
Raadio ja Eesti Televisioon
Archival history
Ajalugu
29.12.1958 moodustati ühtne Raadio ja Televisiooni Komitee arhiiv. 26.11.1960 moodustati
Televisioonistuudio fotoarhiiv. Dokumente anti avalikku arhiivi esmakordselt üle 1959.
aastal, järgnevalt 1962, 1971 (nimistu 1 aastatest 1956-1966 ja nimistu 2 aastatest
1958-1965), 1973 (nimistud 3 ja 4, mõlemad aastatest 1944-1960), 1976 (nimistu1 aastatest
1967-1968), 1980 (nimistu 1 aastast 1969, nimistu 2 aastatest 1965-1969, nimistu 4
aastatest 1961-1969, nimistu 5 aastatest 1944-1969, nimistu 6 aastatest 1963-1969),
1982 (nimistu 1 aastatest 1970-1972), 1985 (nimistud, 2, 4 ja 6 kõik aastast 1970,
nimistu 3 aastatest 1961-1970, nimistu 7 aastatest 1964-1970), 1993 (nimistu 1 aastatest
1973-1974), 2002 (nimistu 1 aastatest 1974-1982), 2013 (nimistu 1 aastatest 1983-1990,
nimistu 5 aastatest 1955, 1971-1980), 2014 (nimistu 3 aastatest 1971-1978 ja nimistu
4 aastatest 1971-1984), 2019 (nimistu 2 aastatest 1971-1985 ja nimistu 3 aastatest
1971-1986) ja 2021. aastal (nimistu 2 aastatest 1982-1990, nimistu 3 aastatest 1986-1990,
nimistu 4 aastatest 1944-1990, nimistu 5 aastatest 1957-1990, nimistu 6 aastatest
1965-1990, nimistu 7 aastatest 1970-1986, nimistu 8 aastatest 1955-1990).
Accruals
Korrastamine
Fond on korrastatud ühekasse nimistusse (nimistud nr 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 2k).
Language of the material
eesti, rootsi, soome, vene
Record creator
Former provenance: 1940-1941 Raadiokomitee ENSV RKN juures 1941-1944 Eestikeelsete saadete toimetus üleliidulise Raadiokomitee juures 1944-1946 Raadiokomitee ENSV Rahvakomissaride Nõukogu juures 1946-1949 Raadiokomitee ENSV MN juures 1949-1953 Raadioinformatsiooni Komitee ENSV MN juures 1953-1957 ENSV Kultuuriministeeriumi Raadioinformatsiooni Peavalitsus 1957-1962 ENSV MN j.a. Raadio ja Televisiooni Komitee 1962-1970 ENSV MN Riiklik Raadio ja Televisiooni Komitee 1970 ENSV Ministrite Nõukogu Riiklik Televisiooni ja Raadio Komitee 1978-1990 Eesti NSV Riiklik Televisiooni- ja Raadiokomitee
Final provenance: 1940-1990 Eesti NSV Riiklik Televisiooni- ja Raadiokomitee
Content provider