Sisu ja teema. Materjal
Seadused, seaduseelnõud, välislepingud, valitsuse otsused, kodade esimeeste ja sekretäride
käskkirjad; Riigikogu üldkoosolekute protokollid, kodade ja nende organite koosolekute
protokollid;
Riigikogu kodade liikmete ja presidendi valimiste materjalid; dokumendid valitsuse
liikmete ametissenimetamise ja ametist vabastamise kohta; Valimiste Peakomitee, Riigivolikogu
valimiste ringkonnakomiteede ja jaoskonnakomisjonide protokollid; riigieelarve eelnõud,
kulude eelarve täitmise aruanded, Riigikassa bilansid, Riigikogu kodade eelarved ja
finantsaruanded; Riigivolikogu liikmete poolt valitsusele esitatud küsimused, materjalid
Riigikogu tegevuse korraldamise ja asjaajamise kohta; isikute, asutuste ja organisatsioonide
avaldused ja märgukirjad;
materjalid Riigikogu kodade majandamise ja varade valdamise kohta, käskkirjad ja kirjavahetus
kodade kantseleide töökorralduse kohta;
kodade koosseisu nimekirjad ja liikmete isiklikud toimikud, kodade kantselei isikkoosseisu
materjalid, kvoorumi-, arve- ja registratuur- raamatud;
Parlamentidevahelise Ühingu Eesti rühma protokollid, tegevusaruanded, kirjavahetus
tegevuse korraldamise kohta ja liikmete nimekirjad
Arhiivimoodustaja ajalugu
Riigikogu V koosseisu volitused lõpetati ametlikult 1.jaanuarist 1938.a., samast kuupäevast
jõustus uus põhiseadus, milles oli ette nähtud uue kahekojalise Riigikogu kokkukutsumine.
Uue põhiseaduse järgi oli Riigikogu seadusandlikku võimu ja muid üldriiklikke ülesandeid
teostav kahekojaline rahvaesindus, mis koosnes Riigivolikogust ja Riiginõukogust.
Esimese koja - Riigivolikogu - valimised toimusid 24.-25.veebruaril 1938.a. Valimisteks
moodustati 80 ringkonda, igaühest valiti Riigikogusse 1 liige volitustega 5 aastaks.
Valimiste üldjuhtimine, järelvalve nende korraldamise üle ja tulemustest kokkuvõtte
tegemine oli Valimiste Peakomitee ülesandeks. Peakomiteesse kuulusid õiguskantsler,
riigisekretär, Tallinna Ringkonnakohtu esindaja, Tallinna linnapea, Harju Ajutise
Maavalitsuse esimees ja 1 siseministri poolt nimetatud liige. Peakomitee asjaajamine
toimus Riigikantselei kaudu.
Valimisringkonnad jagunesid jaoskondadeks. Nendes juhtisid valimiste korraldamist
ja järelvalvet jaoskonnakomisjonide tegevuse üle Valimiste Peakomitee poolt valitud
4-liikmelised ringkonnakomiteed. Valimiste korraldamist kohtadel ja sellega seotud
asjaajamist teostasid jaoskonnakomisjonid.
Teine koda - Riiginõukogu - oli võimupiiride poolest võrdne Riigivolikoguga. Sinna
kuulus 40 vanusetsensuse alusel valitud liiget, kes pidid omama "tuntud kodanikutublidust
ja riiklikku mõtlemisviisi". Ametikoha poolest kuulusid Riiginõukogusse kaitsevägede
ülemjuhataja, luteri ja õigeusu kirikute pead, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli
rektorid ning emissioonipanga juhataja. 10 liiget nimetas Vabariigi president. Ülejäänud
Riiginõukogu liikmed valiti kohalikeomavalitsuste, kaitseliidu, vähemusrahvuste ja
mitmesuguste kutsealade esindajate (nn valijameeste) poolt. Riigihoidja otsusega 14.veebruarist
1938.a. tehti Riiginõukogu liikmete valimise korraldamine ülesandeks Valimiste Peakomiteele.
Valimised toimusid 1938.a. märtsi jooksul, Riiginõukogu koosseis loeti tunnustatuks
Valimiste Peakomitee otsusega 29.märtsist 1938.a.
Riigikogu teostas oma põhiseaduses ette nähtud ülesandeid üldkoosolekutel ja kodade
koosolekutel. Riigivolikogu ja Riiginõukogu avakoosolekud toimusid 21.aprillil 1938.a.,
siis valiti ka kodade juhatused (esimees ja 2 abiesimeest). Kodade esimehed olid kodade
esindajateks ja juhtisid kodade tegevust. Juhatuse võimkonda kuulus koja tegevuse
korraldamine, administratsiooni ja majandusküsimuste otsustamine. Üldkoosolek oli
Riigikogu kõige kõrgem instants, sellest võtsid osa mõlema koja liikmed, ja seal lahendati
mõlema koja tegevust puudutavaid organisatsioonilisi küsimusi ja üldtähtsaid riiklikke
probleeme. Üldkoosoleku korraldamist juhtis kodade juhatuste liikmetest koosnev üldkoosoleku
juhatus, kelle kompetentsi kuulus ka nii üldkoosoleku kui mõlemale kojale ühiste administratiivsete
ja majanduslike küsimuste lahendamine, ning põhiseaduse ja kodukorra rakendamine Riigikogu
ja tema organite praktilises tegevuses. Üldkoosolekute vaheajal lahendasid tema kompetentsi
kuulunud küsimusi alaliste komisjonidena kodukorrakomisjon, üldkomisjon ja redaktsioonikomisjon.
Ka kummagi koja juurde moodustati 7 alalist komisjoni. Vajadusel moodustati seadusandlike
materjalide läbivaatamiseks erikomisjone, mille tegevus piirdus ainult selle seaduse
vastuvõtmisega, mille arutamiseks nad olid ellu kutsutud.
Riigikogu üldkoosolek, Riigivolikogu ja Riiginõukogu ning nende organid juhendusid
oma tegevuse ja asjaajamise korraldamisel Riigikogu ajutisest kodukorrast ja Riigikogu
töökorra seadusest. Riigikogu üldkoosoleku ja Riigivolikogu asjaajamine toimus Riigivolikogu
kantselei kaudu, mis töötas Riigivolikogu peasekretäri juhtimisel sekretariaadi ja
4 toimkonnaga. Riiginõukogu asjaajamine toimus Riiginõukogu kantselei kaudu, mis töötas
Riiginõukogu sekretäri juhtimisel sekretariaadi ja 2 toimkonnaga.
Riigikogu kodade juures töötas Genfis asunud Parlamentidevahelise Ühingu Eesti Rühm
7 alalise komisjoniga.
Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisude praktiline tegevus lõppes 20.aprillil
1940.a. seoses VI istungjärgu lõpetamisega. Seoses muutustega riigikorras toimusid
14.-15.juulil 1940.a. Riigivolikogu II koosseisu valimised, Riigivolikogu liikmeteks
tunnistatud isikute nimekiri avaldati Valimiste Peakomitee 17.juuli otsuses.
Ajalugu
Riigikogu VI koosseisu dokumendid võeti Riigiarhiivi vastu 30.juulil 1940.a. ja korrastati
1951.-1952.a., fondi nr. 84 nimistusse 1 kanti 2113 säilikut.
1977.a. täpsustati säilikute kirjeldusi ja ka korrigeeriti neid keeleliselt; seadusandlike
aktide ja välislepingute pealkirju ei muudetud. Töö käigus hinnati ka arhivaalide
säilitusväärtust, hävitamiseks eraldati 219 säilikut. Parlamentidevahelise Ühingu
Eesti Rühma 4 säilikust moodustati nimistu nr. 2. Nimistu nr. 1 materjale ümber ei
süstematiseeritud, säilitati ka senine numeratsioon. Hävitamiseks eraldatud, nimistusse
nr. 2 kantud ja ühendatud säilikute numbrid jäeti tühjaks. Koostati eessõna ja sisuregister,
mis paigutati nimistu nr. 1 juurde. Nimistud vormistati masinkirjas 3 eksemplaris.
2003.a. sisetati fond arhiivi elektroonilisse infosüsteemi.
Korrastamine
Nimistus nr 1 on säilikud rühmitatud struktuur-nominaalse tunnuse järgi, nimistus
nr 2 dokumendiliikide järgi.
Final provenance: 1938-1940 Riigikogu VI koosseis