Sisu ja teema. Materjal
Määrused, otsused, ringkirjad, kohalike omavalitsusasutuste protokollid ja kirjavahetus
Maanõukogu valimiste asjus; valijameeste kandidaatide, Maanõukogu ja maakondlike maanõukogude
kandidaatide nimekirjad, statistilised andmed valimistulemuste kohta, tõendid ja teadaanded
valitud saadikute kohta; Maanõukogu juhatuse, Vanematekogu ja Maanõukogu protokollid,
Maanõukogu liikmete nimekirjad ja kvoorumiraamatud, Maanõukogu seadusandlikud aktid;
eelarve, arvepidamise- ja kassadokumendid.
Arhiivimoodustaja ajalugu
5.märtsil 1917. a. määras Venemaa Ajutine Valitsus Eestimaa kubermangukomissariks
Tallinna linnapea Jaan Poska. Talle anti kogu võim Eestimaal ja lubati nõuandva organina
moodustada kubermangunõukogu. Maakondadesse kinnitati ametisse maakonnakomissarid.
Kubermangukomissari ja kubermangu Ajutise Maanõukogu võimupiiridesse kuulus:
- kubermangu omavalitsusasjade ja majanduse juhtimine,
- üldine administratiivne juhtimine,
- maksvate seaduste põhjal maamaksude määramine ja jaotamine ning muude kohalike ajutiste
maksude määramine,
- Maakassa ja rüütelkonna varanduste valitsemine,
- kubermangu administratiivse juhtimise ja omavalitsuste tegevuse esialgsete määruste
väljatöötamine.
Venemaa Ajutise Valitsuse määrusega 30. märtsist 1917. a. "Eestimaa kubermangu administratiivse
valitsemise kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" liideti Eestimaa kubermanguga
Liivimaa kubermangu eestlastega asustatud maakonnad, mille valitsemiseks moodustati
kubermangukomissari abi ametikoht ja kantselei asukohaga Tartus. Kuulutati välja ka
komissari nõuandva organi - Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised, mis olid
mitmeosalised. Valdades tuli kõigepealt valida maakonna Valijate Kogu liikmed, iga
1000 valija kohta üks saadik; Valijate Kogu liikmed pidid maakonnalinnas valima maakonna
Maanõukogu; Kubermangunõukogu pidid valima maanõukogud ja linnavolikogud. Kubermangukomissari
määruses valijatekogude liikmete valimiseks anti tähtajaks 23. mai 1917. a. 40 vallas,
kus ettevalmistustega selleks tähtajaks valmis ei jõutud, toimusid valijameeste valimised
11. juunil.
Kuna kubermangukomissar Poska olevat valimiste tähtaja määramisel rikkunud kokkulepet
Tallinna (Tööliste) Nõukoguga, tagandas viimane 26. mail Poska ametist ning tühistas
23. mai valimiste tulemused. Sellest hoolimata mindi valimiste korraldamisega edasi.
13. juunil 1917. a. avaldati Ajutise Eestimaa Kubermangu juhataja, Peeter Suure merekindluse
komandandi kontradmiral Leskovi poolt kinnitatud "Ajutised määrused kubermangu ja
maakondade maanõukogude valimise asjus". Selles määrusest oli välja jäetud nõue linnavolikogude
osalemise kohta kubermangu Maanõukogu valimistel. Vastavad valimised toimusid 24.
ja 25. juunil 1917. a. Harju-, Järva-, Pärnu-, Saare-, Tartu-, Viljandi-, Viru- ja
Võrumaal.
Eesti Ajutine Maanõukogu avati 1. juulil 1917. a. Maanõukogu hakkas looma kohalikke
omavalitsusasutusi ja nende täidesaatvaid organeid - maavalitsusi, juhtis kubermangu
omavalitsusasutuste ja majandusorganite tegevust, tegeles elanikkonnale maksude ja
kohustuste väljatöötamisega, rüütelkonna varanduste ülevõtmise ja hooldamisega, mitmesuguste
sõjakaitse küsimustega.
27. oktoobril 1917. a. võttis Viktor Kingissepp Sõja-Revolutsioonikomitee volitusel
Maavalitsuse üle ja viimane pidi hakkama täitma Eestimaa Tööliste ja Soldatite Nõukogude
Täitevkomitee korraldusi. Kuid Maanõukogu Vanematekogu initsiatiivil toimus 15. novembril
Maapäeva erakorraline istung, kus viimane kuulutas end Eesti ainsaks kõrgemaks võimuorganiks.
Sellele vastuseks ajasid töörahva hulgad Maapäeva veel samal päeval laiali. Uuesti
tuli Eesti Ajutine Maanõukogu kokku pärast Saksa okupatsiooni 20. novembril 1918.
a., tegutsedes kuni 6. veebruarini 1919. a.
Maanõukogu valis oma tegevusaja jooksul kokku 26 töökomisjoni, ning moodustas oma
täidesaatva organina Ajutise Maavalitsuse, hiljem Ajutise Valitsuse. Maavalitsuse
osakondade juhatajad valiti Maanõukogu istungitel 20. ja 21. juulil ning 5. oktoobril
1917. a.; valiti ka nii Maanõukogu enda kui ka Maavalitsuse juhatused. Maanõukogu
liikmete hulka kuulus ajavahemikul 1. juulist 1917. a. 23. aprillini 1919. a. 66 maanõunikku.
Viimast korda tuli Ajutine Maanõukogu kokku 6. veebruaril 1919. a., olles teinud Asutava
Kogu Valimiste Peakomiteele ülesandeks Asutava Kogu valimised kiiresti läbi viia.
Ajalugu
Eesti Ajutise Maanõukogu dokumendid anti Riigiarhiivi üleandenimistuga 21.01.1938
koguses 252 säilikut. 1969.a. septembris-oktoobris korrastati dokumendid ümber. Selle
käigus eraldati iseseisvaks fondiks Ajutise Maavalitsuse materjalid (101 säilikut),
millele omistati fondinumber ERA.4419. Ajutise Maanõukogu arhiivifondi jäänud säilikutel
täpsustati kirjeldusi ja neist kataloogiti need dokumendid, mis kajastasid nõukogude
võimu kehtestamisega seotud sündmusi Eestis. Fondi suuruseks jäi 152 säilikut, mis
kanti ühte nimistusse (masinkirjas 3 eksemplaris), millele koostati ka eessõna ja
säilikute ülekandetabel.
Korrastamine
Temaatilis-kronoloogiline
Final provenance: 1917-1919 Eesti Ajutine Maanõukogu