Sisu ja teema. Materjal
Riigiarhiivis säilitatakse kongresside dokumente, juhatuse pleenumi, presiidiumi,
büroo, volikogu, nõukogu ja töötajate koosolekute protokolle, sektsioonide nõukogu
ja sektsiooni koosolekute protokolle, keskrevisjonikomisjoni koosolekute prorokolle,
linna- ja rajooniosakondade asutamiskonverentside protokolle, juhatuse esimehe käskkirju,
kirjavahetust, raamatupidamisdokumente, liikmeskonna ja juhatuste nimekirju, tegevusülevaateid,
infolehti, seminaride-, kokkutulekute-, festivalide-, konkursside- jm üritustega seotud
dokumente, kontsertide kavasid, küsitluslehti, arhiivi- ja asjaajamisdokumente.
Arhiivimoodustaja ajalugu
Eesti NSV Kooriühingu asutamiskongress toimus 27.-28.märtsil 1982.a. Kongressi otsusega
28.märtsist 1982 asutati Eesti NSV Kooriühing (EK), valiti juhatus ja juhatuse presiidium.
Vastuvõetud põhikiri kinnitati ENSV MN määrusega nr. 372, 9.juunil 1982.a., mille
kohaselt põhiülesandeks on igakülgselt kaasa aidata koori- ja orkestrimuusika ning
kogu muusikakultuuri arendamisele.
!.dets. oli loodud ning EK juhatuse presiidiumi otsusega kinnitatud linnade-rajoonide
ajutised juhatused. Kohtadel moodustati EK algorganisatsioonid, toimusid konverentsid
EK linnade-rajoonide osakondade loomiseks. 30.dets. oli vabariigis loodud 488 algorganisatsiooni
22063 liikmega. Seisuga 1.jaan.1986.a. oli liikmete arv 25287.
EK kõrgemalseisvaks organiks on ENSV MN. 28.märtsist 1982 oli EK esimeheks Gustav
Ernesaks. 1986.a. on esimeheks Venno Laul ja auesimeheks Gustav Ernesaks.
Eesti Muusikaühing loodi 30.mail 1987.a. toimunud asutamiskongressil. Aluseks NSVL
MN määrus nr.1106, 17.sept.1986.a., millega loodi Üleliiduline Muusikaühing ja nähti
ette samasuguste ühingute loomist kõigis liiduvabariikides. Eesti Muusikaühingu loomine
nähti ette ENSV MN määrusega nr. 543, 22.okt.1986 a. Vastavalt üleliidulisele määrusele
tuli muusikaühingud kohapeal luua juba olemasolevate samasuguste ühingute baasil,
milleks oli kooriühing. Erinevalt teistest liiduvabariikidest ei saadetud muusikaühingu
asutamiskongressil kooriühingut laiali, vaid loodi Eesti Muusikaühing kui seltside,
ühingute ja liitude föderatsioon. Kogu kooriühingu vara anti üle muusikaühingule.
Sel perioodil oli muusikaühingu loomisel isegi teatud mõte, kuna üleliidulise muusikaühingu
majandustegevus oli vabastatud kõikidest maksudest.
Mis aga puudutas sisulist tööd, siis pidi muusikaühing koondama oma ridadesse nii
muusika kui ka tantsuharrastajaid, professionaalid ning vaatajad-kuulajad. Kuna selline
tegevussuund tundus Eesti Muusikaühingule ebaloogiline, eksisteeris muusikaühing põhiliselt
kui majandusküsimustega tegelev juriidiline isik. Vastavalt kooriühingu juhatuse pleenumi
otsusele 20.nov.1987.a. allutati kooriühingu finantsmajandus Eesti Muusikaühingule.
24.okt.1991.a. toimus Eesti Muusikaühingu juhatuse pleenum, kus otsustati lõpetada
Eesti Muusikaühingu tegevus.
Vastavalt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi käskkirjale nr.250 30.dets.1991.a.
registreeriti Eesti Kooriühingu uus põhikiri, mis oli vastu võetud ühingu kongressil
20.apr.1991.a. Kui eelmise põhikirja järgi olid kooriühingu liikmeteks lauljad-mängijad
personaalselt ja igaühel oli liikmepilet, siis uue põhikirja järgi on EK liikmeks
koor või puhkpilliorkester. EK on Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni (International
Federation for Choral Music IFCM) liige 1987 ja Europa Cantat (European Federation
of Young Choirs liige 1990 aastatest.
EK kuuluvad Eesti Meestelaulu Selts (EMLS) 1988 ja Eesti Muusikaõpetajate Liit (EMOL)
1990 aastatest.
Loomisest peale on EK oma missiooni näinud koori- ja orkestrimuusika igakülgses edendamises.
Järjekindlalt on läbi viidud kooride ja orkestrite võistlusi mees-, nais-, sega- ja
kammerkooridele. Traditsiooniks on kujunenud igal aastal augustikuus toimuvad seminar
laagrid Vana-Vigalas. EK hoolitseb laulupidude kunstilise külje eest.
Tagasisideme arvuka koori- ja orkestrijuhtide perega loovad omalaadsed ülemaalised
kollektiivid - Vabariiklik Koorijuhtide SEgakoor (VKS), Eesti Koorijuhtide Naiskoor
(EKN), Vabariigi Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (VOP). Ulatuslikuks on paisunud
EK muusikakirjastus.Maineka soomlaste muusikakirjastusega "Fazer Musiikki OY" kirjutati
alla ühiskirjastuse "Fazer-Estonia" loomise lepingule 28.jaan.1992.a.
EK on kontaktid mitmete rahvusvaheliste ühendustega nagu International Center for
Choral Music ja International Choral Network.
Rahvuslikest koorijuhtide ja kooride ühingutest, liitudest ja assotsiatsioonidest
on tihedam suhtlus Ameerika, Saksa, Rootsi, Soome, Ungari ja Itaalia vastavate organisatsioonidega.
Töised suhted on kujunenud Läti ja Leedu kooriühingutega. Kontaktid on veel Kataloonia,
Brasiilia, Taani, Belgia, Poola, Bulgaaria ja Kreeka kolleegidega.Aastail 1988 ja
1991 viidi EK organiseerimisel läbi rahvusvahelised koorifestivalid Tallinnas.
EK taotles Tallinna Linnakohtult kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
mittetulundusühing nimega Eesti Kooriühing, mis oli registreeritud Eesti Vabariigi
ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse nr. 018233132 all 05.apr.1995.a.
Tallinna Linnakohtu kandeotsusega 09.aug.1998.a. kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse mittetulundusühing - Eesti Kooriühing. Mittetulundusühingu põhikiri oli
kinnitatud Eesti Kooriühingu volinike koosolekul 28.märtsil 1998.a. Põhikirja kohaselt
on mittetulundusühingu Eesti Kooriühing eesmärgiks ühendada lauljaid ja muusikuid
eesti koori- ja puhkpillimuusika edendamiseks ja rahvusliku ühistunde kasvatamiseks,
rahvusvaheliste suhete laiendamiseks ning süvendamiseks.
Ajalugu
Arhivaalide üleandmis-vastuvõtmisakt nr 200, 15. 09. 2005.
Üleandja Ilmar Moss, Eesti Kooriühingu juhatuse liige, tegevdirektor.
Üleandmise aluseks on kinkeleping.
Final provenance: 1982-1996 Eesti Kooriühing