Sisu ja teema. Materjal
Seadused, määrused, ringkirjad ja korraldused; protokollid; eelarved, rahalised ja
tegevusaruanded; kirjavahetus ja lepingud toitluskorralduse kohta; elanike ja mitmesuguste
asutuste töötajate nimekirjad varustuse väljaandmise kohta; arve- ja registratuurraamatud;
isikkoosseisu dokumendid
Arhiivimoodustaja ajalugu
Päästekomitee päevakäsus 24.02.1918 Ajutise Valitsuse moodustamise kohta oli ametisse
määratud põllutöö- ja toitlusminister, kuid võimalus ministeeriumi tegevuse alustamiseks
avanes alles selle aasta novembris pärast saksa vägede lahkumist.
30.11.1918.a. moodustatud Ajutise Valitsuse koosseisus olid eraldi põllutööminister
ja toitlusminister; 03.05.1919.a. moodustatud Vabariigi Valitsuse koosseisus olid
ministeeriumid jälle ühe ministri juhtimise all.
05.12.1918.a. korralduse põhjal oli Toitlusministeeriumil: 1.Vilja osakond; 2.Piima
ja kala osakond; 3.Informatsiooni ja kontrolli osakond; 4.Statistika osakond. Tähtsamate
asjade otsustamiseks moodustati osakondade juhatajatest ja sekretärist alaline nõukogu.
Ministeeriumide juhtimine lahutati lõplikult 18.11.1919.a. Asutava Kogu istungil valitud
valitsuse koosseisu määramisega. Seni oli kõrgemaks toitlusasutuseks Eestis Põllutöö-
ja Toitlusministeeriumi toitlusosakond, kellele allusid maa- ja linnavalitsuste juurde
elanike toitlustamise korraldamiseks loodud toitlusosakonnad.
Otsusega 12.02.1919.a. lõpetasid oma tegevuse rekvisitsioonikomisjonid, ka sõjaväe
varustamine toiduainete ja loomasöödaga läks maakondade toitlusosakondade kompetentsi.
Seega oli Toitlusministeeriumi peaülesandeks sõjaväe ja elanikkonna varustamine toiduainete
ja loomasöödaga. Selleks andis ministeerium välja vastavaid määrusi ja korraldusi,
kogus andmeid toiduainete ja loomasööda tagavarade kohta, korraldas nende arvelevõtmist
ja jaotamist riigi piires, määras kindlaks toiduainete hinnad, importis puudujäävaid
toiduaineid ja eksportis ülejäävaid kaupu.
1919.a. algul oli Toitlusministeeriumi struktuur: 1.Kantselei; 2.Põllusaaduste ja
kaubanduse osakond; 3.Karja- ja kalaasjanduse osakond; 4. Arveosakond; 5.Informatsiooni
ja kontrolli osakond. Viimane likvideeriti 01.02.1919.a., ministeeriumi tegevusse
puutuvate teadete andmine läks sekretäri kompetentsi. Ministeeriumi allasutusteks
olid toiduainete laod ja aidad. Karja- ja kalaasjanduse osakonna allasutusteks olid
tapamaja, külmutusmaja, Tallinna Piimaäri, Haabersti mõis sõjaväele rekvireetitud
loomade hoidmiseks ja söötmiseks, ning Kalatööstuse Keskus kala soolamiseks ja konserveerimiseks.
Valitsuse otsuse põhjal 03.02.1920.a. määrati maakondadesse varustusvolinikud, kes
pidid valvama valitsuse ja ministeeriumi korralduste täitmist kohtadel. Neil oli õigus
ettenähtud seaduste ja määruste piires maakonnavalitsustele juhtnööre anda ning määruste
rikkujaid administratiivkorras karistada. Kohtadel olevaist ametnikest allusid Toitlusministeeriumil
veel piimaäride ja veekogude juures töötanud kontrollametnikud.
Valitsuse otsusega 09.03.1921.a. reorganiseeriti arvates 01.04.1921.a. karja- ja kalaasjan-
duse osakond samanimeliseks toimkonnaks, mis jäi töötama põllusaaduste ja kauban-
duse osakonna juurde, mis sama otsusega oli nimetatud kaubanduse osakonnaks.
15.06.1921.a. andis valitsus välja seaduse Toitlusministeeriumi likvideerimise kohta
arvates 1.oktoobrist 1921.a. Tegevuse lõpetamisel kuulusid ministeeriumi struktuuri:
1.Kantselei; 2.Kaubanduse osakond kartuli ja heina toimkonna, karja- ja kalasaaduste
toimkonna ja ladude toimkonnaga; 3.Arve- ja keskraamatupidamise osakond operatiivjaoskonna
ja eelarvejaoskonnaga. Täpsemaid andmeid struktuurimuudatustega fondi materjalidest
ei ole selgunud. Ministeeriumi valduses olnud kaupade realiseerimiseks ja lõpparuande
koostamiseks moodustati kaubandus-tööstusministrile alluv likvideerimiskomisjon, mis
koosnes kantseleist ja arveosakonnast. Likvideerimisosakond lõpetas oma tegevuse 31.12.1923.a.
Ajalugu
Toitlusministeeriumi dokumendid võeti Riigiarhiivi vastu aastail 1925-1963, koguses
4057 säilikut ja 11,5 kg osalt üleandenimistute alusel, osalt ilma nimistuta.
1972.a. korrastati materjalid ümber. Nimistusse nr. 1 kanti 655 säilikut ja koostati
eessõna, nimistu vormistati masinkirjas 3 eksemplaris. Hävitamiseks eraldati 3389
teadusliku ja praktilise väärtuseta säilikut. Hiljem on lisandunud veel 6 säilikut.
2004.a. sisestati nimistu arhiivi elektroonilisse infosüsteemi.
Korrastamine
Dokumendid on süstematiseeritud kolmes grupis: asutuse põhitegevus; likvideerimiskomisjon;
isikkoosseisu materjalid. Neist esimesed kaks on edasi süstematiseeritud kronoloogilis-nominaalse
põhimõtte alusel. Toitluskorralduse vastu eksinud isikute süüdistustoimikud on süstematiseeritud
süüteoliigi järgi: 1.normikohus- tuse mittetäitmine (maakondade kaupa, maakonna piires
tähestikuliselt); 2. tolliseadus- te rikkumine (tähestikuliselt); 3. loata toiduainete
vedu, viljaga hangeldamine, salaviina ajamine (tähestikuliselt). Isikkoosseisu dokumendid
on süstematiseeritud liikide järgi ja nende piires kronoloogiliselt.
Final provenance: 1918-1923 Toitlusministeerium