This link within this fond does not exist anymore.

Estonia > The National Archives of Estonia

ERAF.9599

Eestimaa Rahvarinne

1988-1993

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Otsused, protokollid, kongresside ja konverentside materjalid, käskkirjad, uuringute materjalid, ajalehtede ja ajakirjade väljalõiked, raamatupidamisdokumendid, heli- ja videokassetid

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

13.04.1988 esinesid Eesti Televisioonis saatest “Mõtleme veel” osavõtjad algatusega luua Eesti NSV-s poliitiline massiorganisatsioon Rahvarinne Perestroika Toetuseks. Võeti vastu deklaratsioon, millele allakirjutanud moodustasid initsiatiivgruppi, kes pidi koostama Rahvarinde põhikirja ja esitama selle avalikule arutelule. 15.04.1988 loodi initsiatiivgrupp ka Tartus.

Pärast seda kui ajaleht “Edasi” oli 30.04.1988 avaldanud Rahvarinde deklaratsiooni koos initsiatiivgrupi täpsustustega ja edasiarendustega, algas massiline Rahvarinde tugirühmade moodustamine. 10. juuniks oli registreeritud 883 tugirühma, neist Tallinnas 401 ja Tartus (koos rajooniga) 119.

14.05.1988 toimus Tallinnas initsiatiiv- ja tugirühmade esindajate nõupidamine, kus otsustati luua Rahvarinde (Ajutine) Algatuskeskus. Selle eesmärgiks oli “tugirühmade ja Rahvarinde piirkondlike volikogude tekkimise koordineerimine, tugirühmade üksteise tegevusest teabelise ja metoodilise tagasiside loomine, inimestele Rahvarinde loomise põhimõtete selgitamine, tugirühmade ettepanekute alusel Rahvarinde tekkimise juriidiliste ja programmiliste algdokumentide projektide väljatöötamine, kontaktide sõlmimine teiste liiduvabariikide perestroikat toetavate liikumistega, tugirühmade abistamine töösidemete loomisel partei- ja nõukogude organitega”.

Publikatsioonid:

Rahvakongress. Eestimaa Rahvarinde kongress 1.-2. okt. 1988: materjalide kogumik. Tallinn: Perioodika, 1988

Eestimaa Rahvarinne. Harta. Üldprogramm: vastu võetud Eestimaa Rahvarinde Rahvakongressil 2. oktoobril 1988. Tallinn: Eesti Raamat, 1988

Eestimaa Rahvarinne. Balti Assamblee, Tallinn 13.-14. mai 1989: (dokumentide kogumik). Tallinn: Valgus, 1989

Eestimaa Rahvarinne. Mati Hint. Balti tee: Mati Hindi kõne Balti Assambleele pühendatud rahvakoosolekul Tallinnas Raekoja platsil 13. Mail 1989. Tallinn: Valgus, 1989

Eestimaa Rahvarinde valimisplatvorm. Tallinn: /Eestimaa Rahvarinne/, 1989

Vabaduse ja demokraatia teel: kaks aastat Eestimaa rahvarinnet (koostanud Küllo Arjakas). Tallinn: s.n. 1990

Eestimaa Rahvarinde II Kongress, Tallinn, 26.-27. mai 1990: põhidokumendid. Tallinn: s.n. 1990

Eestimaa Rahvarinde III Kongress, 13.-14. aprill 1991: materjalide kogumik. Tallinn: s.n. 1991

Eestimaa Rahvarinde IV Kongress, Tallinn, 12. aprill 1992: (dokumentide kogumik). Tallinn: AS Seitse Päeva, 1992

Eestimaa Rahvarinde V Kongress, 13. november 1993: materjalide kogumik. Tallinn: Eestimaa Rahvarinne, 1994

Rahvarinne (Koost. Küllo Arjakas, Vilja Laanaru; eessõna Heinz Valk). Tallinn: Eesti Keskerakond, 1998

Perioodikaväljaanded:

1988. a. juunis hakkas ilmuma “Rahvarinde Teataja”, mis andis tugirühmadele hädavajalikku teavet, avaldas dokumente ja nende projekte ning informeeris Rahvarinde ja teiste liiduvabariikide rahvaliikumiste ettevõtmistest.

15.03.1989 alustas “Rahvarinde Teataja” järeltulijana ilmumist ajaleht “Vaba Maa”. Paralleelselt “Rahvarinde Teataja” ja “Vaba Maaga” ilmus ka venekeelne “Vestnik Narodnogo Fronta”. Tartu RR andis 1989.a. märtsist välja ajalehte “Tartu Postipoiss”, millele hiljem lisandus venekeelne “Tartuski Kurjer”. Ka mõned teised piirkondlikud rahvarinded üritasid asutada oma ajalehte (Oktoobri RR “Teovägi”, Viimsi RR “Viimsi Teataja”, Võru RR “Kagukaar”, Harju RR “Harjulane”), kuid nende ilmumine jäi ebaregulaarseks ja lühiajaliseks.

30.08.1988 alustas tegevust Rahvakongressi korralduskomisjon. Rahvarinnete volikogude ja eestseisuste esindajate osavõtul toimusid nõupidamised Viljandis (04.09.1988) ja Paides (17.09.1988)

24.09.1988 tuli Algatuskeskuse initsiatiivil kokku Rahvuste Foorum, mille üheks eesmärgiks oli Rahvarinde üldprogrammi projekti rahvusküsimuse osa täpsustamine ja täiendamine. 25.09.1988 moodustati aga Maa- ja Linnatöötajate Ühendus, mis pidi koondama kõiki tootmisega seotud eluvaldkondade esindajaid.

01.-02.10.1988 Tallinnas kokkutulnud Rahvakongressil osales 3071 delegaati, üle 500 külalise ja ligi 300 ajakirjanikku. Võeti vastu ERR üldprogramm, harta, resolutsioon “Eestimaa ühtsusest” ja deklaratsioonid “Rahvussuhetest”, “Isemajandamisest”, “Avaliku korra kaitsest”, “Suhtumisest stalinismi kuritegudesse”, “Stagnatsiooniajal poliitilistel motiividel ja nn. majanduskuritegude eest süüdimõistetutest”, “NLKP uuenduskirsi toetamisest”, “Täiendustest Eesti NSV konstitutsioonile”, “Poliitilise süsteemi muutustest”, “Valimissüsteemi demokratiseerimisest”, “Olukorrast liidulistes ettevõtetes”, “Tartu staatusest”, “Olukorrast Ida-Virumaal”, “ Eesti Rahvusliku Olümpiakomitee taasloomise toetamisest”.

Harta näol oli tegemist Rahvarinde juriidilise alustoega, milles leidsid fikseerimist Rahvarinde olemus ja eesmärgid, mis omakorda olid üksikasjalikult lahti mõtestatud programmis. Hartas fikseeriti liikumisest osavõtu ja Rahvarinde ülesehituse sätted. Samuti olid siin kirja pandud Rahvarinde suhete ja koostöö põhimõtted riigiorganite, ühiskondlike organisatsioonide ning muude ühenduste ja liikumistega. Hartas kajastusid Rahvarinde kui juriidilise isiku tegevusjuhendid ja näidati, et Rahvarinde näol oli tegemist osaga Eesti NSV poliitilises süsteemis.

18.03.1990 toimunud ENSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 39 kohta, moodustades sellega suurima parlamendirühma. Valitsuse esimeheks (peaministriks) nimetati 03.04.1990 Rahvarinde liider Edgar Savisaar.

Rahvarinde II kongressil 26.-27.05.1990 uuendati ERR hartat ja üldprogrammi. Viimasega võeti selge kurss Eesti omariikluse taastamisele. Kui seni oli programmis räägitud iseseisvusest riikide konföderatsiooni raames, siis nüüd Eesti Vabariigi taastamisest de facto. Samuti võeti vastu otsused “ERR juhtorganite ja juhtkonna tegevusest”, “Alternatiivsest võimust” ning “Väikeriikide ja rahvaste koostööst”, resolutsioonid “Ida-Virumaa elanikkonna õiguste kaitsest” ja “ERR turvateenistusest” ning pöördumine “Narva RR delegaatide poole”.

Rahvarinde III kongress toimus 13.-14. aprillil 1991. Sellel võeti vastu muudatused ERR hartas, otsus “Rahvarinde organisatsioonist ja tööst võimu- ja valitsusorganites”, resolutsioonid “Üleminekuperioodi lõpetamise eeldustest” ja “Tarbijakaitsest”, avaldus “Iseseisvusjõudude ühtsusest”, deklaratsioon “Privatiseerimisest” ja pöördumised “Gruusia demokraatlike organisatsioonide poole, kogu Gruusia rahva poole”, “Vorkuta, Donbassi, Kuzbassi ja Valgevenemaa streigikomiteede poole”, “Venemaa demokraatide poole”.

12.04.1992 toimunud ERR IV kongressil võeti vastu resolutsioonid “Demokraatia kaitseks”, “Majandusest ja majanduspoliitikast”, “Valimisõigusest Riigikogu esimestel valimistel” ja “Kohalikest omavalitsustest”, otsus “Programmist ja keskjõudude liidust” ning pöördumine “Mitte-eestlastest kaasmaalaste poole”.

25.05.1992 moodustati Eesti Rahva-Keskerakonna ja ERR Eestseisuse vahel valimisliit “Rahvarinne”, millega 11.07.1992 ühinesid Eesti Naisliit ja Eestimaa Rahvaste Ühendus. Kõigi osapoolte vahel lepiti kokku koostöö programmilistes alustes ning valimisliidu valimisprogramm kinnitati 03.08.1992 Tallinnas toimunud valimiskonverentsil. Kokku kandideeris valimisliidu nimekirjas 103 saadikukandidaati, valimiskampaaniat koordineeris valimisliidu nõukogu, kuhu iga osapool nimetas kolm esindajat. 1992. a. septembris toimunud Riigikogu valimistel saadi 15 mandaadiga kolmas koht. Valimisliidu liider E. Savisaar valiti Riigikogu asejuhatajaks. Parlamenti valitud saadikud moodustasid Keskfraktsiooni, mis asus opositsiooni M. Laari juhitud valitsusega.

Rahvarinde V kongressil 13.11.1993 võeti vastu otsus ERR tegevuse lõpetamisest. Moodustati likvideerimis- ja ajalookomisjon. Viimase ülesandeks oli korraldada koostöös riiklike arhiiviorganitega Rahvarinde tegevust puudutava dokumentatsiooni üleandmine arhiivi lähema kahe aasta jooksul ja selle fondi täiendamine.

Archival history

Ajalugu

Eesti Riigiarhiivi Filiaali seinte vahele jõudis arhiiv 1996. a juunis. Üleande-vastuvõtu akti ei vormistatud, kuna Rahvarinde likvideerimisel moodustatud ajalookomisjon jättis dokumentide üleandmise korraldamata. Ilma ERAF-i poolse initsiatiivita oleks arhiiv, mida hoiti ühe asutuse garaažis Tallinnas Veerenni tänaval, suure tõenäosusega hävinud.

Accruals

Korrastamine

Arhiiv korrastati ERAF töötajate poolt 1996-1997. a. Arhivaalidele on koostatud 2 nimistut - nr 1 paberalusel ja nr 2 audiovisuaalsetele dokumentidele.

Language of the material

eesti, vene

Records creator


Former provenance:

ERR


Final provenance:

1988-1993 Eestimaa Rahvarinne

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
ERAF.9599 Eestimaa Rahvarinne