This link within this fond does not exist anymore.

Estonia > The National Archives of Estonia

ERA.R-1040

Eesti Ametiühingute Kesknõukogu

1940-1990

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Kongresside, pleenumite, presiidiumi ja aktiivi nõupidamiste protokollid, presiidiumi otsused, NSVL Ametiühingute Kesknõukogu direktiivid, eelarved, tööplaanid, finants- ja tegevusaruanded, sotsiaalkindlustuse plaanid ja aruanded, kapitaalehituse plaanid ja aruanded, ehitiste vastuvõtuaktid, ettekanded, revideerimisaktid, kirjavahetus, ametiühingute vabariiklike komiteede konverentside ja presiidiumite protokollid, sotsialistliku võistluse kokkuvõtted, töökaitse, tööõnnetuste ja haigestumiste aruanded, tööõnnetuste juurdlusaktid, klubide, raamatukogude, kursuste, pioneerilaagrite ja muude asutuste aruanded, isetegevusülevaatuste kokkuvõtted, välisturismi aruanded (alates 1958.a), autasustamiseks esitatud töötajate iseloomustused ja nimekirjad, konverentside ja kongresside delegaatide nimekirjad, ametiühingu liikmeraamatud (1940-41).

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

22. juunil 1940. a moodustati Eestimaa Töölisühingute Keskliidu ajutine juhatus. 28. juunil 1940. a võttis Eestimaa Töölisühingute Keskliit vastu otsuse organiseerida ametiühingud tootmisprintsiibi alusel ja Eestimaa Töölisühingute Keskliit nimetati ümber ENSV Ametiühingute Kesknõukoguks, lühendatult EAÜKN. 1940. a juuni lõpus oli 4 kohalikku ametiühingute keskliitu, 1. augustil kinnitati orienteeruv ametiühingute struktuur: esiteks - väikelinnade tööliste ja teenistujate ametiühingud ja teiseks - tootmisharulised ametiühingud. 1941.a algul likvideeriti väikelinna tööliste ja teenistujate ametiühingu koondised ning nende liikmed astusid vastavatesse tootmisharulistesse ametiühingutesse. 1940. a septembris-oktoobris toimusid ettevõtetes ja asutustes käitis- ja kohalike komiteede valimised, pärast mida kadus vajadus vahelülides kohalike kesknõukogude (ühingute, liitude) näol ning need likvideeriti järk-järgult.

1940. a 13. detsembrist nimetati ENSV Ametiühingute Keskliit ENSV Ametiühingute Kesknõukoguks. Vastavalt EAÜKNi plaanile toimusid 1941. a märtsis Eestimaa ametiühingute kongressid, valitud keskkomitee nimetati ümber vabariiklikeks juhatusteks. Saksa okupatsiooni ajal tegutsesid Eestis Kutsekogud, EAÜKN tegutses nõukogude tagalas Tšeljabinskis, 1942. a Sverdlovskis, siis Moskvas, seejärel Leningradis (1944). 1944. a tegutsesid keemia- ja kaevandustööliste, metsa-, paberi- ja puidutööliste, maatööliste, ehitustööliste, tekstiilitööliste, metallitööliste, toiduainetetööliste, kaubandustööliste, transporditööliste, kommunaaltööliste, rõivastus- ja nahatööliste, haridus- ja kunstitööliste, tervishoiutöötajate, raudteelaste, trükitööliste ning riigiteenijate ametiühingud. ÜAÜKNi XIX pleenumi otsuse alusel (1.10.1948) nimetati ENSV Ametiühingute Kesknõukogu ENSV Ametiühingute Nõukoguks. 1950. a detsembrist 1951. a veebruarini toimusid ametiühinguorganisatsioonide valimised, kusjuures vabariiklikud komiteed hakkasid alluma otse vastavatele üleliidulistele keskkomiteedele ning ENSV Ametiühingute Nõukogu jäi tegutsema ametiühingutevahelisi üritusi organiseeriva ja koordineeriva organina.

ÜAÜKNi Presiidiumi 1957. a 20. septembri otsuse alusel muutus ENSV Ametiühingute Nõukogu uuesti vabariigi ametiühinguorganisatsioonide juhtivaks organiks. 1958. a tegutses ENSVs 16 tööliste ametiühingut.

ÜAÜKN presiidium võttis 24. okt 1969. a vastu otsuse moodustada linnade ja rajoonide ametiühingute nõukogud, kes teostaksid antud linnas või rajoonis tegutsevate ametiühinguorganisatsioonide juhtimist. XI pleenumil 19. mail 1971. a moodustati ENSV Ametiühingute Nõukogu juurde alalised komisjonid: 1) tootmistöö- ja ökonoomikakomisjon, 2) sotsiaalkindlustuse komisjon, 3) kultuuri- ja kehakultuuritöö komisjon, 4) noorsookomisjon, 5) elamu-heaolukomisjon. II pleenumil 12.04.1972 moodustati vastavalt ÜAÜKN sekretariaadi otsusele 7.03.1972 organisatsioonilis-täidesaatva iseloomuga küsimuste lahendamiseks ENSV Ametiühingute Nõukogu presiidiumi juurde sekretariaat. Lisandus viisaastaku tähtsamate objektide ehitamise käigu kontrolli komisjon. ÜAÜKN XI pleenumi 22.09.1976 otsusele vastavalt likvideeriti linnade ja rajoonide ametiühingu nõukogud. II pleenumil 25.04.1977 otsustati moodustada ENSV Ametiühingu Nõukogu liikmetest ja liikmekandidaatidest järgmised alalised komisjonid: tootmistöö- ja ökonoomika, sotsiaalkindlustuse, noorsookomisjon, kultuuritöö, elamu-heaolukomisjon, viisaastaku tähtsamate objektide ehitamise käigu kontrolli komisjon, eelarvekomisjon, kehakultuuri- ja spordikomisjon. 18. mai 1978 moodustati ENSV Ametiühingute Nõukogu presiidiumi otsusega rahvatarbekaupade komisjon.

Arvestades ÜAÜKN ja ka kohapealseid ettepanekuid, võttis presiidium 08.09.1988 vastu otsuse AÜN koosseisude koondamise kohta. 1988. a lõpuks vähenes AÜN aparaadi töötajate arv veidi enam kui 25%. 29. juunil 1989. a otsustas AÜN presiidium pöörduda ettepanekuga ENSV Ministrite Nõukogu poole, võtta riikliku sotsiaalkindlustuse juhtimine ja teostamine täielikult riigiorganite kompetentsi ning viia alates 01.01.1990 riikliku sotsiaalkindlustuse eelarve vabariigi eelarve koosseisu.

20.12.1989 tuli kokku Eestimaa ametiühingute kongress, mille otsuses oli märgitud, et ENSV ametiühingud on iseseisvad ja sõltumatud omaalgatuslikud ühiskondlikud organisatsioonid, kes juhinduvad ENSV ametiühingute seadusest, oma põhikirjadest ja programmidest. Kongressi redaktsioonikomisjoni kohustati 15. veebruariks 1990 välja töötama Eesti Ametiühingute Keskliidu põhikirja projekt. Ametiühingute kongressi istungite vaheliseks ajaks valiti kongressi esindama presiidium ja tema esimees ning täitev-korraldavaks organiks presiidiumi poolt moodustatud sekretariaat. ENSV AÜN õigusjärglane - Eesti Ametiühingute Keskliit asutati XX kongressi II istungil 12.04.1990.

Archival history

Ajalugu

Nimistutesse nr 1-10 kantud 1944-58. a dokumentaalsete materjalide üleandmisel 1970. a Riigiarhiivi (siis ENSV ORKA), kus juba leidus sama fondi materjale kahes nimistus, muudeti nimistute numbreid kahe võrra. Seega anti materjalid üle nimistutega nr 3-12, nimistu nr 11, kus arhivaalid algavad 1959. aastast, sai uueks numbriks 13.

Nimistusse 14 on kantud ametiühingukomitee dokumendid alates 1954. aastast. Arhiivi korrastamise käigus avastati osakondades alatise säilitustähtajaga toimikuid aastatest, mille kohta nimistud olid juba kinnitatud, 1976. a koostati nendele lisanimistu 15, kuhu kuulub toimikuid aastatest 1949-1972. Sellesse nimistusse on kantud ka kapitaalehituse alased materjalid aastatest 1962-1971, mis enne iseseisva kapitaalehituse osakonna moodustamist 1972. a olid asjadevalitsuses. Põhinimistu nr 13, mis algab 1959. aastast, on kuni 1964. aastani koostatud kronoloogilisel printsiibil, alates 1964. a jätkub nimistu aastate kaupa ja aastate piires on materjalid süstematiseeritud osakondade järgi.

Alates 1971. a on ametiühingute kinotöö alased arhivaalid, mis varem on paigutatud kultuuriosakonna alla, nimistusse kantud eraldi lõiguna nimetuse all instruktor kinotöö alal. Alates 1978. a esineb koosseisude nimekirjades juhtkonna juures iseseisva üksusena instruktor rahvusvahelise töö alal (varasemates materjalides lihtsalt instruktor). Seetõttu on ka arhivaalid ametiühingute rahvusvaheliste sidemete alal alates 1978. a nimistusse kantud iseseisva nimetuse all. Aastatest 1971-77 on need materjalid süstematiseeritud asjadevalitsuse juurde, 1970. a materjalid aga sama aastajaotuse lõppu.

1987. a korrastati kapitaalehituse osakonna dokumentaalsed materjalid, mis moodustasid iseseisva fondi. Kuna ENSV ORKA ekspertiisi kontrollkomisjoni otsusel pakkusid sellest materjalist ajaloolist huvi vaid ehitusobjektide ekspluatatsiooni andmise aktid, siis otsustati jätta alatisele säilitamisele osakonna aruanded koos aktidega. Aruanded aastatest 1972-84 on kantud nimistusse nr 13 asjadevalitsuse juurde.

Salajasele säilitamisele kuulunud arhivaalid salastati lahti 10.01.1994, mille kohta koostati akt. Arhivaalid aastatest 1984 (osaliselt alates 1970) kuni 1990 korrastati ja koostati neile nimistu järg. Nimistu, mis varem kandis numbrit 13 sai uueks numbriks 16.

Language of the material

eesti, vene

Records creator


Former provenance:

1989-1990 Eesti Ametiühingute Kesknõukogu 1940 Eestimaa Ametiühingute Keskliit, Tallinn 1940-1941 Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu 1941-1944 Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu (NSVL tagalas) 1944-1948 Eesti NSV Ametiühingute Kesknõukogu 1948-1989 Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu


Final provenance:

1940-1990 Eesti Ametiühingute Kesknõukogu

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
ERA.R-1040 Eesti Ametiühingute Kesknõukogu