Estonia > The National Archives of Estonia

ERA.5021

Eesti Kultuurifond

1980-2000

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Arhiiv koosneb järgmistest sarjadest: käskkirjad, protokollid, register ja toimikute nomenklatuurid, personalidokumendid, sponsortegevuse dokumendid, kirjavahetus, sümboolika ja trükised

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

Eesti Kultuurifond moodustati Nõukogude Liidu Kultuurifondi Eesti Vabariikliku Osakonnana 17.04.1987 Tallinnas. Asutamiskonverentsil osales 187 delegaati, kes esindasid vabariigi kultuuriüldsust, teadus- ja haridustöötajaid, ühiskondlike organisatsioone, ettevõtteid, EKP-d ja ENSV valitsusorganeid. I juhatuse pleenumil valiti juhatuse esimeheks Juhan Kahk, tema I asetäitjaks Jaak Ruben ning asetäitjateks Jaak Kangilaski ja Jossif Eidelkind. 11-liikmelise presiidiumi koosseisu valiti Lennart Meri, Villem Raam, Ivi Eenmaa, Jaak Viller, O. Utt, V. Tarmisto jt. 1988–89 eralduti Nõukogude Kultuurifondi juurest ning viidi juhatuses läbi koosseisulised muudatused. Esimene oma põhikiri, mis nimetas Kultuurifondi iseseisvaks organisatsiooniks, võeti vastu juhatuse pleenumil 10.03.1989. Üldkogu koosolekul 12. mail 1989 valiti Kultuurifondi uueks esimeheks J. Kangilaski, juhatuse liikmeteks teiste seas I. Eenmaa, J. Kraft, L. Meri, T. Ninnas, S. Ruutsoo, M. Soosaar, R.Veidemann. Esimestel tegevusaastatel 1980-ndate lõpus määratleti EKF ülesandeid kui kultuurielu üldist edendamist, kultuuripärandi hoidmist ja säilitamist, loomealgatuse ergutamist, ühiskonna demokratiseerimis- ja uutmisprotsesside toetamist. Tegevust kujundati peamiselt kahe põhiprogrammi raames: “Muuseum” (eeskätt Kunstimuuseumile ja Eesti Rahva Muuseumile annetuste kogumine) ning “Viiralt/Väliseestlased” (kultuurikontaktide loomine ja tugevdamine väliseestlastega, väliseesti kirjanduse töörühm). Samuti toetati mälestusmärkide taastamist ja stalinismiohvrite mälestuse jäädvustamist, propageeriti jõulutraditsioonide ja emadepäeva taaselustamist, regulaarselt eraldati Kultuuriametiühingute Liidu kaudu pensioneerunud kultuuritöötajatele jõulutoetusi ja peredele emadepäevatoetusi. Aastast 1988 anti välja EKF aastapreemiaid. Pärast Eestimaa Rahvuste Foorumi toimumist 1988 alustati EKF-i juures rahvusvähemuste kultuuriseltside ja teiste kultuuriühenduste registreerimist, kelle tegevust toetati kuni 1990ndate alguseni. 1988.a-st loodi Kultuurifondi juurde väikeettevõtteid ja kooperatiive (moe- ja disainifirma Enelin, firmad Plintos, Prisma, E Stuudio, Eesti Video, kooperatiivid Alas, Pearu, stuudio Eesti Kultuurfilm jt), kes olid vabastatud riigimaksudest ning kandsid teatava osa oma tuludest fondi arvele. 1990-ndatel toetati Underi-Tuglase Kirjanduskeskuse taastamist ja Tartu Kirjanike Maja remonditöid. Kaeti kultuuri- ja haridusalaste väliskomandeeringute sõidukulusid, toetati romaanivõistluste ja muusikafestivalide auhinafonde. 2. aprillil 1993 valiti juhatuse uueks esimeheks Ivi Eenmaa. Juhindudes 1994. a-l välja kuulutatud “Mittetulundusühingute ja nende liitude seadusest”, mille kohaselt oli Eesti Kultuurifond tegutsenud alates oma asutamisest 1987.a. sisuliselt mittetulundusühinguna, moodustasid 13. septembril 1994 toimunud asutamiskoosolekul I. Eenmaa S. Endre, M. Soosaar ja K. Arjakas fondi õigusjärglasena Mittetulundusühingu Eesti Kultuurifond. Koosseisuliste muudatustega jätkas juhatus (esimees I. Eenmaa, tegevjuht (direktor) Kalle Liiv) tegevust nõukogu nime all. 1997.aastast sai Kultuurifondi esimeheks Sirje Endre, direktoriks Imre Liivrand. 1999.a. pärast uue täiendatud põhikirja vastuvõttu jätkasid juhatuses liikmetena tegutsemist Vardo Rumessen, Rein Veidemann, Hando Runnel, Udo-Rein Lehtse, Küllo Arjaks jt. Sirje Endre valiti juhatuse aseesimeheks, uueks juhatuse esimeheks Enn Sarap, kes juhtis Kultuurifondi kuni sisulise tegevuse lõpetamiseni 2000. aastal. Kultuurifondi juurde loodi ka allfonde: 1998 Neeme Järvi fond, 1999 Siiri Sisaski asutatud allfond “Saagu valgus” maakoolide valgustusprobleemide lahendamiseks. Hilisematel aastatel kujunes peamiseks töövormiks EKF-le saadetud organisatsioonide, asutuste ja eraisikute taotluste põhjal kultuuriprojektidele rahaliste vahendite eraldamine: Kultuurifond oli 1994.a. laulupeo kuldsponsor, toetati Tallinna ja Pärnu orelifestivale, kirjastamist, näitusi, rahvakultuuri, seltsitegevust, maaraamatukogusid, anti loomingulisi stipendiume jm. Tegevust finantseeriti esimestel aastatel Nõukogude Kultuurifondi kaudu, samuti sihtotstarbeliste annetuste, korjanduste, näitusmüükide, oksjonite, kontsertide ja kuni 1990-ndate alguseni EKF-i väikeettevõtete ning muu majandustegevuse (ühisfirma Est-Ind, väliskaubandusfirma IMEX) abil. Alates 1991.aastast korraldas EKF loteriisid (raha ja asjade loterii, Kultuuriloto, Miljonijaht jt). 1993 puhkes Kultuurifondi ja Tallinna maksuameti vahel mitu aastat väldanud kohtuvaidlus loteriivõitudelt tulumaksu kinnipidamise ja maksuametile ülekandmise osas. Majandusraskused, maksuvaidlused ning teiste toetusfondide väljakujunemine viisid EKF sisulise tegevuse lõppemiseni 2000. aastal.

Archival history

Ajalugu

Eesti Kultuurifondi arhiiv tunnistati arhiiviväärtuslikuks 1987.aastal. Pärast faktilise tegevuse lõppemist jäid materjalid Kultuurifondi liikme Küllo Arjakase valdusse, kes andis korrastamata dokumendid (kokku 1,5 r/m) üle Riigiarhiivile (üleandmis-vastuvõtmisakt nr. 365, 20.04.2007). Enne dokumentide üleandmist Riigiarhiivi koostati uus hindamisotsus (nr. 284, 20.04.2007). Dokumentide korrastamise käigus eraldati fondist dubleerivaid materjale. Arhiiv on säilinud lünklikult.

Accruals

Korrastamine

Üleandmisel olid materjalid korrastamata. Viimane 11.01.1990 Riigiarhiiviga kooskõlastatud Kultuurifondi toimikute nomenklatuur ei kajastanud üleantud dokumentide tegelikku seisu. Riigiarhiivis korrastati arhivaalid 7 sarjaks ja 3 allsarjaks.

Language of the material

eesti, inglise, soome, vene

Records creator


Final provenance:

1987-2000 Eesti Kultuurifond

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
ERA.5021 Eesti Kultuurifond