Estonia > The National Archives of Estonia

ERA.4966

Eesti Kooriühing

1982-1996

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Riigiarhiivis säilitatakse kongresside dokumente, juhatuse pleenumi, presiidiumi, büroo, volikogu, nõukogu ja töötajate koosolekute protokolle, sektsioonide nõukogu ja sektsiooni koosolekute protokolle, keskrevisjonikomisjoni koosolekute prorokolle, linna- ja rajooniosakondade asutamiskonverentside protokolle, juhatuse esimehe käskkirju, kirjavahetust, raamatupidamisdokumente, liikmeskonna ja juhatuste nimekirju, tegevusülevaateid, infolehti, seminaride-, kokkutulekute-, festivalide-, konkursside- jm üritustega seotud dokumente, kontsertide kavasid, küsitluslehti, arhiivi- ja asjaajamisdokumente.

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

Eesti NSV Kooriühingu asutamiskongress toimus 27.-28.märtsil 1982.a. Kongressi otsusega 28.märtsist 1982 asutati Eesti NSV Kooriühing (EK), valiti juhatus ja juhatuse presiidium. Vastuvõetud põhikiri kinnitati ENSV MN määrusega nr. 372, 9.juunil 1982.a., mille kohaselt põhiülesandeks on igakülgselt kaasa aidata koori- ja orkestrimuusika ning kogu muusikakultuuri arendamisele.

!.dets. oli loodud ning EK juhatuse presiidiumi otsusega kinnitatud linnade-rajoonide ajutised juhatused. Kohtadel moodustati EK algorganisatsioonid, toimusid konverentsid EK linnade-rajoonide osakondade loomiseks. 30.dets. oli vabariigis loodud 488 algorganisatsiooni 22063 liikmega. Seisuga 1.jaan.1986.a. oli liikmete arv 25287.

EK kõrgemalseisvaks organiks on ENSV MN. 28.märtsist 1982 oli EK esimeheks Gustav Ernesaks. 1986.a. on esimeheks Venno Laul ja auesimeheks Gustav Ernesaks.

Eesti Muusikaühing loodi 30.mail 1987.a. toimunud asutamiskongressil. Aluseks NSVL MN määrus nr.1106, 17.sept.1986.a., millega loodi Üleliiduline Muusikaühing ja nähti ette samasuguste ühingute loomist kõigis liiduvabariikides. Eesti Muusikaühingu loomine nähti ette ENSV MN määrusega nr. 543, 22.okt.1986 a. Vastavalt üleliidulisele määrusele tuli muusikaühingud kohapeal luua juba olemasolevate samasuguste ühingute baasil, milleks oli kooriühing. Erinevalt teistest liiduvabariikidest ei saadetud muusikaühingu asutamiskongressil kooriühingut laiali, vaid loodi Eesti Muusikaühing kui seltside, ühingute ja liitude föderatsioon. Kogu kooriühingu vara anti üle muusikaühingule. Sel perioodil oli muusikaühingu loomisel isegi teatud mõte, kuna üleliidulise muusikaühingu majandustegevus oli vabastatud kõikidest maksudest.

Mis aga puudutas sisulist tööd, siis pidi muusikaühing koondama oma ridadesse nii muusika kui ka tantsuharrastajaid, professionaalid ning vaatajad-kuulajad. Kuna selline tegevussuund tundus Eesti Muusikaühingule ebaloogiline, eksisteeris muusikaühing põhiliselt kui majandusküsimustega tegelev juriidiline isik. Vastavalt kooriühingu juhatuse pleenumi otsusele 20.nov.1987.a. allutati kooriühingu finantsmajandus Eesti Muusikaühingule.

24.okt.1991.a. toimus Eesti Muusikaühingu juhatuse pleenum, kus otsustati lõpetada Eesti Muusikaühingu tegevus.

Vastavalt Eesti Vabariigi Kultuuriministeeriumi käskkirjale nr.250 30.dets.1991.a. registreeriti Eesti Kooriühingu uus põhikiri, mis oli vastu võetud ühingu kongressil 20.apr.1991.a. Kui eelmise põhikirja järgi olid kooriühingu liikmeteks lauljad-mängijad personaalselt ja igaühel oli liikmepilet, siis uue põhikirja järgi on EK liikmeks koor või puhkpilliorkester. EK on Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni (International Federation for Choral Music IFCM) liige 1987 ja Europa Cantat (European Federation of Young Choirs liige 1990 aastatest.

EK kuuluvad Eesti Meestelaulu Selts (EMLS) 1988 ja Eesti Muusikaõpetajate Liit (EMOL) 1990 aastatest.

Loomisest peale on EK oma missiooni näinud koori- ja orkestrimuusika igakülgses edendamises. Järjekindlalt on läbi viidud kooride ja orkestrite võistlusi mees-, nais-, sega- ja kammerkooridele. Traditsiooniks on kujunenud igal aastal augustikuus toimuvad seminar laagrid Vana-Vigalas. EK hoolitseb laulupidude kunstilise külje eest.

Tagasisideme arvuka koori- ja orkestrijuhtide perega loovad omalaadsed ülemaalised kollektiivid - Vabariiklik Koorijuhtide SEgakoor (VKS), Eesti Koorijuhtide Naiskoor (EKN), Vabariigi Orkestrijuhtide Puhkpilliorkester (VOP). Ulatuslikuks on paisunud EK muusikakirjastus.Maineka soomlaste muusikakirjastusega "Fazer Musiikki OY" kirjutati alla ühiskirjastuse "Fazer-Estonia" loomise lepingule 28.jaan.1992.a.

EK on kontaktid mitmete rahvusvaheliste ühendustega nagu International Center for Choral Music ja International Choral Network.

Rahvuslikest koorijuhtide ja kooride ühingutest, liitudest ja assotsiatsioonidest on tihedam suhtlus Ameerika, Saksa, Rootsi, Soome, Ungari ja Itaalia vastavate organisatsioonidega. Töised suhted on kujunenud Läti ja Leedu kooriühingutega. Kontaktid on veel Kataloonia, Brasiilia, Taani, Belgia, Poola, Bulgaaria ja Kreeka kolleegidega.Aastail 1988 ja 1991 viidi EK organiseerimisel läbi rahvusvahelised koorifestivalid Tallinnas.

EK taotles Tallinna Linnakohtult kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühing nimega Eesti Kooriühing, mis oli registreeritud Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registrisse nr. 018233132 all 05.apr.1995.a. Tallinna Linnakohtu kandeotsusega 09.aug.1998.a. kanti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse mittetulundusühing - Eesti Kooriühing. Mittetulundusühingu põhikiri oli kinnitatud Eesti Kooriühingu volinike koosolekul 28.märtsil 1998.a. Põhikirja kohaselt on mittetulundusühingu Eesti Kooriühing eesmärgiks ühendada lauljaid ja muusikuid eesti koori- ja puhkpillimuusika edendamiseks ja rahvusliku ühistunde kasvatamiseks, rahvusvaheliste suhete laiendamiseks ning süvendamiseks.

Archival history

Ajalugu

Arhivaalide üleandmis-vastuvõtmisakt nr 200, 15. 09. 2005.

Üleandja Ilmar Moss, Eesti Kooriühingu juhatuse liige, tegevdirektor.

Üleandmise aluseks on kinkeleping.

Language of the material

eesti, vene

Records creator


Final provenance:

1982-1996 Eesti Kooriühing

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
ERA.4966 Eesti Kooriühing