Estonia > The National Archives of Estonia

EAA.5404

Eesti skaudiliikumine (koondfond)

1927-2004

Records creator's history

Arhiivimoodustaja ajalugu

Skaudiliikumine sai alguse Inglismaalt ning selle loojaks oli Briti armee kindral lord Robert Baden-Powell (skaudinimega B-P) (22.02.1857 Inglismaa – 8.01.1941 Keenia). Buuri sõjas (1899-1902) ja Brownsea saarel 1907.aastal peetud katselaagris saadud

kogemuste põhjal edendas ta noorsooliikumise,mille põhimõtteiks on noorte isetegevus ja nn. salgasüsteem.

Sõjaväes juhtivatel kohtadel teenides oli ta kogenud, et ainult käsu korras ei õnnestu inimestes kindlat iseloomu kasvatada ning on praktiliselt võimatu ümber kujundada täiskasvanud inimese maailmavaadet ning ta otsustas oma kavandatava kasvatussüsteemi suunata lastele. Esimese skautide laagri Brownsea saarel korraldaski ta paarikümnele inglise poisile erinevatest ühiskonnaklassidest. Tegevuse põhimõtteks seal oli õppimine läbi tegevuse. Laager kujunes õnnestunuks ja selle tulemusena ilmus 1908.a. kevadel raamat „Skautlus poistele“. Skaudiüksusi tekkis üha juurde ja B-P tunnetas, et skaudiliikumisega tegeldes suudab ta ühiskonnale kasulikum olla kui sõjaväelasena, nii otsustas ta tegevväe ohvitseri ameti maha panna ja anda kogu oma jõu uue ja elujõulise organisatsiooni loomisele. Skautlus levis lühikese aja jooksul paljudesse maadesse. Skautluse arenemine ja laienemine toimus järgmiselt: 1916 – skautluse noorim aste hundud , klassikaliselt 8-12 aastased poisid; 1918 – skaudieast välja kasvanud poisid: vanemskautlus , 16-20 eluaastat; 1925 – händikäp-skautlus, mõeldud kehaliste puuetega poistele.

1920.a. augustis kogunesid skautide esindajad paljudest maadest kokku Londonisse, et arutada ülemaailmse skautide organisatsiooni loomise küsimusi. Organisatsioon nimega World Organisation of the Scout Movement (WOSM) sai teoks 1922.a. Pariisis. B-P valiti maailma peaskaudiks. Skaudiliikumisest sai enimtunnustatud moorteliikumine maailmas. Paljud on aktiivselt selle liikumise juurde jäänud kogu eluks. B-P poolt on sõnastatud ka ütlemine: „kord skaut - alati skaut!“

Eesti skautlus sai alguse Pärnus, kus Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi õpilased moodustasid esimese salga. 1916/17 tekivad üksused veel Tartus ja Viljandis. Tallinna reaalkooli õpetaja Anton Õunapuu organiseeris esimesed eesti skautrühmad Tallinnas 1917.a. Peatselt algav Vabadussõda katkestas aga tegevuse, sest hulk skaute läks relvaga kodumaad kaitsma. Aastal 1919 loodi koolipoistest ja vabatahtlikest „Scoutspataljon“. Ka A.Õunapuu asus vabatahtlikuna „Kalevi“ maleva ridadesse ja tegutses luureüksuse pealikuna. Langes luurekäigul Petserimaal 02.aprillil 1919.a. Aastatel 1920/21 algas taas skaudiüksuste ellukutsumine, nüüd juba vabas Eestis. Skautide üldarv kasvas üle 6000. 20.märtsil 1921.a. toimus Tartus esimene eesti skautide kongress, kus pandi alus skautluse üleriigilisele korraldusele, rajati Eesti Skautide Malev ja ajakiri „Eesti Skaut“. Tegevust alustas ka Eesti Gaidide Malev tüdrukutele. Skautide eeskujul loodi aastal 1930 Kaitseliidu juurde noorte organisatsioon „Noored Kotkad“, mis hõlmas peamiselt maanoori. Kahe organisatsiooni vahel tekkinud võistluspinge lahenes 1939.aastal Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi otsusega asutada „Eesti Skautide Liit“ , millega liideti mõlemad organisatsioonid ja määrati ühiseks peavanemaks sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner.

Kui 1920.a. luuakse ka ülemaailmne skautluse keskorgan – Rahvusvaheline Skautide Büroo ja toimub I Jamboree (rahvusvaheline skautide suurlaager), osaleb sellel ka Eesti 10-liikmeline esindusüksus koos sini-must-valge lipuga. Seega loetakse ka Eestit ühe maailmaskautluse organisatsiooni asutajaks liikmeks. Kahjuks ei kuulunud eesti skautlus alates Eesti okupeerimisest 1940-1996 ametlikult maailmaskautide perre. Alates 1996.a. kevadest on Eesti aga taas selle täieõiguslik liige kodumaise Eesti Skautide Ühingu kaudu, mis asutati 1995.a.

Põhiliselt 1944.a. sügisel , enne kui Saksa sõjavägi taandus ja Punaarmee vallutas Eesti, põgenes umbes 60 000 eestlast läände, enamuses Rootsi ja Saksamaale. Arvukates põgenikelaagrites toimus skaudiliikumise taassünd. Eesti skautlus Saksamaal loeb oma tegevuse alguseks 13.maid 1945.a.. Juba juunis loodi Jenas esimene skaudiüksus ligi 100 liikmega. Noorsootöö üldiseks korraldamiseks Saksamaal loodi Eesti Noorsootöö Keskus ja varsti selle järel Eesti Skautide Keskbüroo peasekretär skm. Herbert Michelsoniga eesotsas.

Esimestena alustasid oma tegevust aga skaudiüksused Rootsis, kus peeti esimene eesti skautide koondus paguluses nskm. Olav Rebase poolt 20.oktoobril 1944.a. Skebobruki põgenikelaagris. Aastatel 1944 – 1945 tekkis juurde järjest uusi lipkondi. Esimene püsima jäänud eesti skautide üksus asutati 1.detsembril 1944.a. Stockholmis Eesti NMKÜ juurde „Kalevi“ lipkonna nime all. Samas tekkis vajadus keskorgani järele ja nii moodustatakse koordineeriv organ - Eesti Skauttöö Keskus Rootsis, mis muudeti 1950.a. Eesti Skautide Malevaks Rootsis. 1946.a. hakkab ilmuma skautlik noorteajakiri „Tulehoidja“. 1947.a. hakkas tegutsema Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi Koondis ja sama aasta novembris moodustatakse Eesti Skaudijuhtide Kogu Rootsis. 1948.a. luuakse ka Eesti Gaidtöö Keskus Rootsis. Eesti Gaiderite Kogu Rootsi Koondis asutati aga 1954.a.

Tuhandete pagulasskautide saatus otsustati pärast II maailmasõda 1947.a. peetud Rahujamboreel ja kongressil nende kuulumise tunnustamisega oma asukohamaa skautorganisatsiooni juurde. Sellega avanes ka pagulasskautidel võimalus osa võtta rahvusvahelistest maailmalaagritest ja muudest üritustest.

Välis-Eesti skaudiliikumises toimus murrang 1951.a., kui väljarändamine ülemeremaadesse saavutas oma kõrgpunkti. Lahkuti eeskätt Ühendriikidesse, kus kutsuti mitmes kohas ellu nii gaidi- kui skaudiüksusi, eeskätt idarannikul, New Yorgis, Lakewoodis jm. Ka siin luuakse nii Gaid- kui Skauttöö Keskused, Skautmastrite ja Gaiderite Kogu Koondised. Skaudiüksused ja –organisatsioonid tekkisid pea kõikjal maailmas, mistõttu kujunes vajadus ülemaailmse Välis-Eesti skaute koondava skaudiorganisatsiooni järele, milleks sai 1.augustil 1949.a. Londonis alla kirjutatud organisatsioon Eesti Skaudid Paguluses. Põhikirja muutmisega 23.juulil 1954.a. muudeti see Eesti Skautide Liiduks ja juhtorganiteks kinnitati Esindajate Kogu ja Keskbüroo. Esindajate Kogu on kõrgeimaks võimuorganiks, kes valib ka Keskbüroo, siia kuuluvad malevate esindajad ja endised peaskaudid. ESL Keskbüroo on aga täidesaatvaks organiks, mille eesotsa on peasekretär, hiljem peaskaut. Peaskaudi mandaataeg on neli aastat. KB asukoht on rotatsiooni korras Kanadas, Rootsis ja Ühendriikides, siis jälle Kanadas jne. Eesti Skautide Liitu kuulusid eri maades tegutsevad Eesti Skautide Malevad. Suurimaks malevaks Liidus oli Eesti Skautide Malev Rootsis, järgnesid Kanada, USA, Austraalia, Saksamaa ja väikseima üksusena Argentina.

Kuni 1961.aastani tegutsesid gaidid ja skaudid Rootsis eraldi. Nüüd ühinetakse ja luuakse Eesti Skautlike Noorte Malev Rootsis, mis likvideeriti selle peakoosoleku otsusega 20.10.2007.a.

Skautluses on väga tähtsad kontaktid eri maade skaudiorganisatsioonide vahel, kuid rahvusvahelisi sidemeid ei sõlmita üksnes suurtes laagrites. Saadikud põlvpükstes täitsid oma ülesandeid ka väiksemates laagrites nii Euroopas kui ka Eesti pagulasskautide püsilaagrites Rootsis, milleks on METSAKODU (1954), KOITJÄRVE (1960) ja VESKIJÄRVE (1962). Esimene asub Göteborgist lõuna pool, teine Stockholmist lääne suunas. Kanada püsilaagrid on KOITJÄRVE (1953), mis asub Torontost põhja pool ja LÄTTEMÄE (1956) Montreali lähedal. USA-s Lakewoodi linna külje all asub JÄRVEMETSA (1955) püsilaager. Mitmed neist on praeguseks juba likvideeritud. Järele on jäänud vaid Metsakodu ja Koitjärve.

Skautluse taastamisega Eestis tekkis võimalus oma kodu-Eesti püsilaagri rajamiseks Eestisse Järvamaale, milleks sai Tagametsa skautlik püsilaager-õppekeskus KODUMETSA. Eeltööd selle keskuse rajamiseks said konkreetse lahenduse, kui Eesti Skautide Ühing ostis 28.01.1999.a. 50 000.-krooni eest Tagametsa ehitused ja rajatised, mille koosseisus oli ka endine Kabala mõisa 2-korruseline jahiloss. Järgnes samal aastal 7,8 ha maa ost 237 123.- krooni eest, millest 118 562 krooni tuli tasuda 5 aasta jooksul. Tasumise lõpptähtaeg oli 10.juuli 2004.a. Järgnevad aastad on Kodumetsas olnud väga töörohked. Teostati Kodumetsa üldplaneering, mis võimaldas planeerida ehitisi ja matkaradu. Rahalist toetust saadi nii välis- kui ka kodu-eesti skaudisõpradelt ja firmadelt ning fondidest. Kõik ESÜ suurlaagrid ongi juba 1995.aastast peetud siin.

Skautlus on õilis, tema aated püsivad üle aegade ja noorus on hea, kui vaid aja voolud ja miljöö neid nõnda palju ei segaks. Juba Baden-Powell hoiatas enne surma – vaadakem, et tehnika areng vaimu ei sumbuta. Ometi on skautlus jäänud veel mõjukaks vastukaaluks rikutud tsivilisatsiooni pahedele. Jäägu skautlus truuks enesele kõigi oma hüvede ja ajavooludest tekkinud pahedega. Olude normaliseerumisel kaovad viimased iseenesest.

Archival history

Ajalugu

Säilikutele 39, 85, 86, 87 ja 184 kehtib juurdepääsupiirang „Isikuandmete kaitse seaduse“ ja „Avaliku teabe seaduse alusel“ tähtajaga 75 a alates dokumendi loomisest.

Toimikud skautliku liikumise taastamise kohta paguluses, eeskätt Rootsis ja Saksamaal

(1945–1960).

Eesti Skautlik Noorte Malev Rootsis: tegevuse ülevaated (1961–2003); skautluse propageerimise ja toetamisega seotud materjalid (1969–1983, vaheaegadega); Adelaide’i, Toronto, New Yorgi, Helsingborgi lipkondade materjalid ja väljaanded (1942–1973).

Toimikud skaudiliikumise taastamise kohta Eestis (1990. aastad) ja Eesti Skautide Ühingu

tegevuse ülevaated (1997–2003).

Toimikud Eesti Skautide Liidu tegevuse kohta (1957–1967); Eesti Skautide Liidu keskbüroo

protokollid (1957–1965) ja kirjavahetus (1961–1967); skaudisümboolika ja kirjavahetus

teenetemärkide küsimuses (1957–1960); skaudijuhi teenetemärkide Põhjatäht ja

Tammetäht kavand ja statuut (1958–1972); ankeetmaterjalid ja ettepanekud teenetemärgi

annetamise kohta (1960–1961).

Eesti Skautide Liidu, keskbüroo ja esindajate kogu tegevuse ülevaated (1993–2003).

Eesti Skautmasterite Kogu paguluses: toimikud tegevuse kohta, põhikiri ja kodukord

(1927–2001); kirjavahetus; edutamisringkirjad (1950–2002) ja edutamisettepanekud

(1970–2002); Skautmasterite Kogu Rootsi koondise aruanded (1952–2003); koosolekute

protokollid (1949–2003); nimekirjad (1991–2002) ja andmelehed (1964–1965).

Eesti Gaiderite Kogu Rootsi koondise ajalugu ja tegevuse ülevaated (1954–1974); skautmasterite ja gaiderite väitekirjad; ülenduste register (1945–2002).

Toimikud eesti gaidide ja skautide õppe- ja suvelaagrite kohta Rootsis ja Ameerika Ühendriikides (1946–1969); toimikud leerilaagrite ja eesti gaidide ja skautide suurlaagrite

kohta Rootsis, Kanadas, Austraalias (1949–1982) ja Eestis (1995–2001); toimikud

skautide osavõtu kohta rahvusvahelistest laagritest, konverentsidest ja jamboree’dest

(1948–1973).

Toimikud eesti skautide ja gaidide maailmalaagrite kohta (1962–2000).

Metsakodu: lepingud, ehitus- ja arendustööd (daatumita); Metsakodu Roheline Raamat

(1954–1997); toimikud ürituste kohta Metsakodus (1954–2004).

Skautlik õppematerjal: käsiraamatud; õppekirjad; skaudikatsete kava; skaudilaulikud ja

noodid; mitmesugused eesti skautlust puudutavad pisitrükised; perioodilised väljaanded;

artiklid; kirjutised; referaadid skautlikel teemadel.

Language of the material

Records creator


Final provenance:

Eesti skautlus kui maailmaskautluse lahutamatu osa

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
EAA.5404 Eesti skaudiliikumine (koondfond)