This link within this fond does not exist anymore.

Estonia > The National Archives of Estonia

EAA.4924

Ekspeditsioonifirma Thomas Clayhills & Son

1611-1941

Scope and content

Sisu ja teema. Materjal

Firma asutas 1633. a paiku Tallinna kaupmees Thomas von Drenteln (raehärra 1627, bürgermeister 1646, suri 1658. a katku), kellelt see läks pärandina Clayhillside perekonna kätte. Clayhillsid pärinesid Šotimaalt, kus 1626. a sündis kaupmehe perekonnas Thomas Clayhills, kes siirdus 1639. a paiku kaupmeheselliks Danzigi, sealt edasi Riiga. Tema kolm kaupmehest poega — Johann (?–1710), hiljem ka Thomas (1666–1710) ja Hermann (1669–1720) — tulid Tallinna. Johann Clayhills sai 1684. a Tallinna kodanikuks, abiellus samal aastal von Drentelni tütrega ja päris hiljem firma. 1700. a valiti ta raehärraks. Suri 1710. a katku. J. Clayhillsi poeg Thomas Clayhills (1690–1757), raehärra ja bürgermeister, jätkas pärast isa surma firma juhtimist. Tema poeg Hermann Johann Clayhills (1719–1770) andis isa järgi firma nimeks Thomas Clayhills & Son. Pärast H. J. Clayhillsi surma läks kaubamaja tema lese (snd Hetling) ning selle perekonna ja nende sugulase Johann Karl Girardi kätte. Viimane sündis 1732. a Oldenburgi lähedal Rastedes, tuli Tallinna, tõusis bürgermeistriks ning hakkas 1770. a firma äriasju ajama. Edasi läks firma tema pojale Johann Karl Girard jun.-le (1785–1868), kes aadeldati 1862. a Girard de Soucantoniks ja kes juhtis firmat 1816–1862. Temagi oli Tallinna bürgermeister, lisaks kaubandusnõunik ja Prantsuse konsul. Samanimeline poeg Johann Karl Girard de Soucanton jun. (1826–1896) õppis 1845–1846 Tartu ülikoolis ja kuni 1849. a-ni Jena ülikoolis majandusteadust. Omandas lisaks kaubamajale Kunda mõisa (1858), rajas 1869.–1870. a tsemendivabriku ja hakkas tootma portlandtsementi (vt *AS Tsemendivabrik Port-Kunda). Rajas ka Port-Kunda sadama. Kaubamajale kuulus lisaks põlevkivikaevandus Ubjas ja kipsikaevandus Irboskas. 1896. a ehitas firma Rakvere-Kunda raudtee. J. K. Girard de Soucanton osales Kärdla kalevivabriku rajamisel (vt *Hiiu-Kärdla kalevivabriku osaühisus) ning eraalgatuslikult Tallinna-Peterburi raudteeliini ehitamisel. Johann Karl sen. vennapoeg Arthur Girard de Soucanton (1813–1884) võttis firma juhtimise üle 1862. a, enne seda oli ta olnud Port Kunda sadamaülem. Firma peakorteriks ja Girard de Soucantoni perekonna residentsiks oli elamu Brookusmäel/Olevimäel. Tallinna eestlased hüüdsid seda Suka-Antoni majaks. A. Girard de Soucantonil oli kunstihuvi, ta kogus raidkive ja hauaplaate. Rooma Via Appia eeskujul rajas ta Tallinna Katariina kiriku varemetest saadud keskaegsetest hauakividest oma suvemõisas Rocca al Mares Via Appia. Perekonnal oli Tallinnas teisigi kinnisvarasid, nagu Okasroosikese loss Uuel tänaval ja esinduslik hoone Vana-Viru ja Aia tänava nurgal (nüüdne Tallinna volikogu hoone). Arthuri poeg Johann Karl Etienne Girard de Soucanton (1843–1910) sündis Kunda mõisas 1843. a; õppis 1862. a-st Tartu ülikoolis õigusteadust, sai 1869. a firma osanikuks ja oli 1880–1910 firma juht. 1903. a valiti Tallinna linnavolikogu esimeseks esimeheks. Oli ka Tallinna Börsikomitee esimees, täites seda ametit elu lõpuni. Ta oli mõnda aega ka kaupmeeste suurgildi vanem ja pangadirektor, asutas vaeslastekodu ning toetas ka vaimuhaigete ravila ja varjupaiga, 1903. a avatud Seewaldi ehk Merimetsa rajamist. 1896. a kanti ta Eestimaa aadlimatriklisse. J. K. E. Girard de Soucantonile kuulus Tallinnas Pärnu maanteel paberivabrik ning saapavabrik. Ta osales Novorossiiski tsemendivabriku rajamisel ning asutas Uuralites asbestikaevanduse. Kuna J. K. E. Girard de Soucantonil lapsi ei olnud, päris firma tema adoptiivpoeg William Girard de Soucanton (1874–1920). Pärast viimase surma läks firma 1923. a W. Girard de Soucantoni pärijatega sõlmitud lepingu alusel Helmuth Witte perekonna valdusse. H. Witte oli firma kaasosanik olnud juba alates 1906. a-st. 1923. a oli firma põhikapital, mis koosnes kinnisvarast, tööstusest, laevadest, kaupadest, väärtpaberitest jm varadest, 2 400 000 marka. Firma oli perekond Witte käes selle likvideerimiseni 1940/1941. a. Firma peamised sisseveoartiklid olid sool, raud, heeringad, tursk, tubakas, humalad jm. Välja veeti lina, vilja ja metsasaadusi, hiljem asbesti ja tsementi. 19. saj olid firmal kaubakontorid enamiku Euroopa riikide sadamalinnades. Eriti tihedad ärisidemed kujunesid Hamburgi, Maini-äärse Frankfurdi, Kopenhaageni, Liverpooli, Lübecki, Moskva ja Peterburiga. Firmal oli mitu osakonda, nt Kunda osakond, kus firma tegevus algas 1823. a. 1922. a Kunda osakond likvideeriti, sadam ja tsemendivabrik algul renditi, hiljem aga müüdi ühele Taani firmale. Kunda sadama kaudu veeti välja puitu, piiritust ja tsementi. Imporditi soola, rauda ja heeringaid. Firmal oli Kunda sadamas kokku 19 laeva. 1896. a, kui vabrik ühendati Tallinn-Peterburi raudteega, kaotas sadam oma algse tähtsuse. Lisaks Kundale oli firmal esindusi ja osakondi mujalgi, näiteks 19. saj esimese veerandi lõpus Lübeckis. 1834. a alustas tegevust firma esindus Viljandis, et osta kokku lina ja linaseemneid ning müüa kohapeal talurahvale vajalikke kaupu (sool, heeringas, silk, raud). Firmal olid üle maa esindajad, kes aitasid kokku osta vilja, metsa jt kohalikke saadusi. Firmale kuulus vabrikuid ja mõisate saeveskeid, mis tegelesid metsamajanduse, metsa töötlemise ja müügiga, nagu näiteks Sievershauseni tikuvabrik Narva lähedal ning Dubnitza, Raudi, Konju jt mõisad. 1923. a loodi firmas metsaosakond, mis ostis Eestis metsa kokku, töötles selle ehitus- ja tarbepuiduks ning müüs sise- ja välismaal. Firmal oli mitu saeveskit (Kehras, Aegviidul jm), lauavabrikud Keilas, Porkunis, Sondas, Püssis jm. 18. saj lõpus pani firma aluse oma laevandusele, mis tegeles esialgu ainult kaubaveoga, kuid järk-järgult võeti enda kätte ka reisijatevedu ning 1930. a-tel osaleti turismiäris. Firma olulisemad ettevõtted olid *Port-Kunda tsemendivabrik (1872–1923), tapeedivabrik Tallinnas Pärnu maanteel (1877–19. saj lõpp); osalus AS Mustamere tsemendivabrikus Novorossiiskis (1881–1917/1920), Voznessenski Asbesti Ühingu asbestikaevandustes Permi kubermangus (1889–1918), Neeva tsemendivabrikus Peterburi lähedal (1889–20. saj algus) ning osalus mäetööstuse ja keemiaühingu vabrikus Alagir Taga-Kaukaasias (1896–20. saj algus). Lisaks neile osaleti ka naftaalade ekspluateerimisel jne. Firma paigutas oma kapitali pea kõikidesse tähtsamatesse tööstusharudesse ja vabrikutesse Eestis ja Venemaal (AS Volta, *Hiiu-Kärdla kalevivabrik jne). Firma juhid olid sageli Briti, Prantsuse ja Hispaania asekonsulid Tallinnas, sealtkaudu saadi ka mitme kindlustusseltsi esindamise õigus. Firma osales kohalikus hoolekandes, varjupaikade, lastekodude jms finantseerimises. Riigivolikogus 23.07.1940 vastu võetud pankade ja suurtööstuste natsionaliseerimise deklaratsiooni ja vabariigi valitsuses 20.08.1940 kinnitatud natsionaliseeritavate veo-, stividor- ja ekspeditsiooniettevõtete nimestiku alusel natsionaliseeriti kaubamaja Thomas Clayhills & Son. Laevanduse osakond likvideeriti 1941. a ning selle vara ja funktsioonid läksid ENSV meretranspordi keskusele.

Archival history

Ajalugu

Kaubafirma dokumentatsioon on valdavalt saksakeelne, kuid leidub ka ingliskeelseid kirju, samuti vene-, prantsuse-, hispaania-, eestikeelset materjali. Firma arhiivis on ka Kunda mõisa originaalmaterjale alates 1611. a-st, samuti varasemaid koopiaid. Pearaamatud ja nende registrid (1698; 1715–1941); žurnaalid (1715–1939); memoriaalid (1716–1939); kassaraamatud (1744–1941); reskontod (1804–1941), jooksvad arved ehk kontokorrendid (1776–1828); conto pro diverse (1820–1939); memoriaalide kokkuvõtted (1873–1913); võlaraamatud (1732–1855); vekslite kopeerraamatud (1786–1941); poevõlgade raamatud (1757–1851); ärikulude raamatud (1789–1927); majapidamisraamatud (1754–1816); postikulude raamatud (1731–1827); tollikulude raamatud (1870–1885); vastuvõetud ja väljaantud kaupade (sool, heeringas, viin, vein, lina ja kanep ning nende seemned, kivisüsi, suhkur, vili, mh viljahindade noteeringud Lääne-Euroopas ja Ameerikas) raamatud (1775–1930. a-d); laoraamatud (1890–1941); eksport- ja importkaupade raamatud (1881–1924); erinevate kaupade kalkulatsioonide raamatud (1786–1937); laevade lossimise ja laadimise raamatud (1775–1915); sissetulnud ja väljaläinud arvete ärakirjade raamatud (1716–1917); laevakaptenite, kinnisvarade ja üksikisikute eriarved (1820–1919) ja mitmesugused muud registratuurraamatud, nt tööõnnetuste (1890–1913) kohta; kaubamaja finantsaruanded ja bilansid (1745–1938), sh salajane raamat (bilanss) koos lisade ja memoriaalidega (1873–1938); aruanded erinevate kaupade kokkuostu, ekspordi ja impordi kohta, sh päevaaruanded Tallinna sadama kaubakäibe kohta; aruanded Narva sadama kohta; Peterburi, Kroonlinna, Venemaa jõesadamate, Inglismaa merelinnade nn sadamateated (19.–20. saj); kaubandustegevust puudutavad üleriigilised (Venemaa ja Eesti Vabariik) seadused ja kohalikud määrused, määrustikud ning korraldused (19.–20. saj); toimik Peipsi järve kanali abil Balti merega ühendamise kavatsuse kohta 1847–1852 (EAA 4924-1-1478); kaubanduslikud käsiraamatud alates 18. saj-st; mitmesugused lepingud võlausaldajatega, päranditompude hooldamise ja jaotamise, kaupade kokkuostu korraldamise jm küsimustes, kaubafirma pereliikmete testamendid, kaupade ostu-müügi, rendi ja üürilepingud, töö ja teenistuslepingud jne (19.–20. saj). Sissetulnud kirjad sise- ja välismaa firmadelt ja üksikisikutelt kaupade ostu-müügi, rahaliste operatsioonide, kaupade transpordi, laevaliikluse, turuseisundi, kaubandusliku igapäevaelu jpm küsimuses (1697–1939); kirjad firma Paldiski esinduselt (1821–1872); välis- ja sisemaale saadetud kirjade ärakirjad (1697–1937); mitmesugused kopeerraamatud; sise ja välismaalt kogutud päevakajalised majandus- ja poliitilised ülevaated (19. saj lõpp – 20. saj algus); Venemaa ja Lääne-Euroopa linnade turu- ja kursiteated (19.–20. saj); välismaa firmade ja üksikisikute telegrammid ja telegrammide koodid (19/20. saj vahetus); kaubamaja telegrammid (20. saj esimene veerand); välisfirmade ringkirjad (1834–1927); nn eritoimikud konkreetsete äritehingute kohta kaupade tellimiste, ostu-müügi, rahaliste operatsioonide, firma teiste majandusaktsioonide (nt sadamate ja raudtee ehitamise) jms küsimustes (1845–1941). Toimikud seoses toetuste- ja laenupalvetega ning tööotsimistega (1835–1928). Firma juhatajate, perekond Girard ja de Soucanton liikmete ning firma töötajate isiklikud dokumendid (19.–20. saj); firma ja perekonna kapitalid ja kinnisvarad (19.–20. saj). Kaubafirmade osakondade materjalid. Kunda osakond: originaalmaterjalid ja koopiad Kunda mõisa ja selle lähiümbruse ajaloo kohta (kinnisvarade ost-müük, kinkimised, rentimised, piiritülid, maade kasutus, sh Kunda mõisa vakuraamat jne (1611–1857); sissetulnud ja väljaläinud kirjad tsemendi ostu-müügi, transpordi ning rahaliste operatsioonide kohta (19.–20. saj); Kunda ümbruse, sadama vabrikute jms plaanid (1858–1923); Kunda vabrikute, sadama ja mõisa töötajate isiklikud materjalid (19.–20. saj); arve- ja kassaraamatud, mitmesugused memoriaalid, žurnaalid, reskontrod, laoraamatud, inventuuriraamatud, laevade raamatud jms (19.–20. saj). Laevasõiduosakond: prahi- ja tšarterlepingud, meremeeste passid, meresõiduga seotud kirjavahetus ja toimikud, nt teiste firmade prahtide pakkumised, kaubaveod, merekindlustusega seonduv jms; firmale kuulunud üksikute laevade dokumendid, sh laevade päevaraamatud, aruanded reiside kohta, avariide aktid, laevade veokulude arveraamatud, laevade lossimise ja laadimisega seotud dokumendid (19.–20. saj). Firma esindaja Friedrich Walter Tartus: firmalt saabunud kirjad ja telegrammid vilja, lina ja muude kaupade ostu ning hindade küsimuses (1878–1892); saadetud kirjade ja telegrammide kopeerraamatud (1881–1892); Fr. Walteri arveraamatud ja muud kassadokumendid (1876–1892). Metsaosakond: metsa ostu-müügi, saagimise ja veolepingud; metsaoksjonite materjalid; volitused; metsa ja puidusaaduste ekspordiga seotud materjalid; kirjavahetus ja arveraamatud: reskontrod, kalkulatsioonide, erinevate laoplatside ja osakondade (Nõmme, Beckeri tehase laoplats, Pärnu, Tartu jt) arveraamatud; laoplatside tööliste palgalehed; firma saeveskite (Keila, Porkuni, Püssi, Sonda, Tartu jt) materjalid (1920.–1930. a-test); materjalid Sievershauseni tikupuuvabriku kohta (1879–20. saj algus). Vabrikute ja tööstuse osakond: tapeedivabrik, selle avamisega seotud materjalid (1876, 1877); väljaläinud kirjade kopeerraamatud (1877–1883); arveraamatud, kassadokumendid, memoriaalid, žurnaalid, laoraamatud (1876–1883). Musta mere tsemendivabrik: üld-, juhatuse ja aktsionäride koosolekute protokollid (1881–1917); aruanded ja bilansid (1883–1918); aktsiate ja aktsionäride dokumendid, aktsiate emissioon (1881–1917); väljaläinud kirjade kopeerraamatud (1881–1917, 1924); sissetulnud kirjad (1881–1922); ametnike toimikud (1881–1922); eritoimikud seoses teiste vabrikutega, tellimustega teistele vabrikutele jms (19. saj lõpp – 20. saj esimene veerand); tsemendivabriku Peterburi kontorist välja läinud ja sinna laekunud kirjad tsemendi hankimise ja kasutamise kohta mitmesugustel ehitusobjektidel (19. saj lõpp – 20. saj esimene veerand); Novorossiiski tsemendivabriku pea- ja kassaraamatud, memoriaalid, žurnaalid, reskontrod, kulu- ja inventuuride jms raamatud (1881–1919); Lissitšanski vabriku arveraamatud (1898–1905). Voznessenski asbestikaevandused: protokollid (1889–1915), sissetulnud kirjad ja väljaläinud kirjade kopeerraamatud (1889–1917); eritoimikud kirjavahetuse osanikega, asbesti kaevandamise, müügi jms kohta (19. saj lõpp – 20. saj esimene veerand); bilansid ja aruanded (1891–1916); väljavõtted arveraamatutest toodangu kohta (1905–1917); arve- ja kassaraamatud, memoriaalid, žurnaalid, reskontrod, isiklike arvete raamatud, laoraamatud (1889–1918). Nende firmade materjalid, millesse firma Thomas Clayhills & Son oli kapitali paigutanud: Hiiu-Kärdla kalevivabrik, AS E. Johansoni paberivabrik, keemiavabrik Neeva jõe ääres, Zvezda tsemendivabrik, AS Volta, AS Balti Puuvillavabrik, AS Kohila Paberivabrik, AS Kreenholmi Manufaktuur Narvas jpt (19. saj lõpp – 20. saj esimene veerand); Narva kaupmehe Hermann Poorteni väljaläinud kirjad, arvete ärakirjad (1700–1703). Briti (1855–1916), Prantsuse (1831–1882), Hispaania (1886–1889) konsulaadi materjalid; kindlustusseltside Lloyd, Tallinna Vastastikune Tulekindlustuse Selts jmt materjalid, sh kindlustuskulude kandmisega seonduvad aktid (19. saj – 20. saj esimene veerand). Sotsiaal- ja hoolekandeasutuste materjalid: J. M. Krause matusekassa, Marie-Louisen Stift, lastekodud, tuletõrjekomandod (19. saj lõpp – 20. saj esimene veerand).

Related material

Seonduv aines

EAA 2484 — *Marie Louise Girard de Soucantoni naiste varjupaik Tallinnas, 7 s, 1886– 1916. EAA 4635 — *Hiiu-Kärdla kalevivabriku osaühisus, 14 s, 1885–1944. EAA 4343 — *AS Paberivabrik Koil, 984 s, 1834–1944. EAA 4903 — *Balti Manufaktuur, 5491 s, 1900–1947.

Language of the material

eesti

Records creator


Final provenance:

Ekspeditsioonifirma Thomas Clayhills ja Son

Content provider

Rahvusarhiiv

1 - 1 / 1
  • 1
EAA.4924 Ekspeditsioonifirma Thomas Clayhills & Son